|
Rehvide täitmine lämmastikuga pole moeröögatus, autospordis ja lennunduses
kasutatakse seda meetodit juba aastaid, kirjutab Pärnu Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | motomees
Läksin reklaami õnge ja täitsin oma sõiduki 4 rehvi lämmastikuga ära ja ei kahetse. Olen sõitnud all...
ehh
terve pika loo kohta umbes üks asjalik kommentaar :D nagu koolivaheaeg oleks kätte jõudnud. minge tr...
|
|
Rehvide lämmastikuga täitmise põhiülesanne on vähendada hapniku, veeauru ja
muude gaaside kogust, kuid mitte neid täielikult eemaldada. Lämmastiku
kasutamise puhul on rehvis muude, palju kiiremini haihtuvate ja ohtlikku
oksüdeerimisreaktsiooni põhjustavate gaaside osakaal väiksem.
Lämmastikuga täidetud rehvid muudavad sõitmise ohutumaks. Iga päev, kui
inimesed sõidavad tööle ja koju, viivad lapsi kooli või siirduvad sisseoste
tegema, väljub õhk vähehaaval rehvidest.
Rõhk ei kõigu
Kui protsentuaalselt vähendada hapniku, veeauru ja teiste lämmastikust
erinevate gaaside kogust rehvides 22%-lt 7%-le, säilitavad rehvid vajaliku rõhu
pikema aja vältel. Näiteks kui lämmastiku osakaal rehvis ulatub 95%ni,
säilitavad rehvid optimaalse rõhu kolm kuni neli korda kauem.
Rehvid, mis on täidetud õhuga, kaotavad kuu jooksul umbes 1,5 atmosfääri jagu
rõhku ja neid on vaja uuesti täita. Lämmastiku puhul väheneb rõhk sama koguse
võrra kuue kuu või isegi pikema aja vältel.
Sõltumata välistemperatuurist, muutub rõhk rehvis minimaalselt ning säilib
pikka aega. See vähendab rehvide purunemist.
Rehvide täitmine lämmastikuga aitab kütust kokku hoida. Nagu juba nimetatud,
säilitab lämmastik rehvis vajalikku rõhku, see omakorda parandab sõiduki
veerevate osade haardumist teega, mis aitab säästa kütust. Tegelikkuses võivad
õigesti täidetud rehvid suurendada sõiduki läbisõitu 3,3% võrra.
Lämmastikuga täidetud rehvid ei kulu nii kiiresti kui õhuga täidetud rehvid.
Peale selle väheneb õhu asendamisel lämmastikuga rehvis oksüdeerumisprotsess.
Oksüdatsioon esineb juhul, kui hapnik reageerib kõrgetel temperatuuridel ja
põhjustab rõhu tõusu. Oksüdatsioon kahjustab sisemist kummikihti, rehvi
kattekihti ja turvise struktuuri.
Paljud rehvitootjad kinnitavad, et lämmastiku kasutamine pikendab rehvi
tööiga veerandi võrra, autoomanikud peavad rehve harvem hooldama ja neid sõiduki
kasutamise kestel vähem ostma.
Lämmastikuga täitmisel kasutatakse balloone, kuid õhku lisatakse
kompressorist ja sellega koos satuvad rehvi kompressoriõli mikroosakesed. On
tõestatud, et õli lahustab kummi ja selle tagajärjel tekivad rehvil mikropoorid,
mille kaudu pikaajalise muutumatu temperatuuri korral rõhk alaneb. Lämmastikku
puudutavad sellisel viisil põhjustatud rõhumuutused minimaalselt.
Lämmastikku saab kasutada igat liiki rehvides. Uusi rehve selleks ostma ei
pea, lämmastikuga võib hakata täitma juba olemasolevaid rehve.
Lämmastikuga on pikka aega rehve täidetud lennunduses ja autospordis.
Saksamaal kasutavad lämmastikku rehvide täitmisel operatiivteenistused, selle
kasutamine on kohustuslikuks tehtud reisibussidel.
Kasutajad kiidavad
Eestis sõidavad lämmastikuga paljud pikamaasõidukid. Aasta on lämmastikku
kasutanud Tallinna trammi- ja trollibussikoondis.
Trollipargi meistri Enno Kasemaa jutu järgi on senine kogemus olnud
positiivne. «Rehvid peavad kauem vastu,» kinnitas ta. «Kui rõhk rehvis pidevalt
ei muutu, ei moondu ka selle karkass ja rehvi eluiga võib pikeneda kuni 30%
võrra. Meil on ka oma protekteerimistöökoda. Oleme üht rehvi taastanud neli
korda. Siiani on lämmastikuga täitmine ennast õigustanud.»
Rehvi lämmastikuga täitmiseks tuleks Kasemaa sõnade järgi see kõigepealt
õhust tühjaks lasta, siis lämmastikuga täita, uuesti tühjaks lasta ja täita
lämmastikuga veel teist korda. Nii tagatakse, et rehvi ei jääks õhku.
Pärnus saab rehve lämmastikuga täita AS Master kummi-centrumis
ja sõiduauto ühe jooksu hinnaks on 120-160 krooni. |
