| Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotluste vastuvõtmist alustatakse 9. mail, kusjuures taotlejal tuleb PRIAle esitada hiljemalt 29. maiks nõutud dokumendid. Ministri määruses on täpsustatud ka erisust Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuva püsirohumaa kohta. Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad puud ja kadakad ning mis vastab komisjoni määruse 796/2004 artikli 30 nõuetele, on heas põllumajanduslikus korras. Üldreeglina kehtib jätkuvalt põhimõte, et põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik alal, kui sellel kasvavate kadakate ja puude liituvus on üle 0,5. Uue sõnastusega on laiendatud PRIA kui akrediteeritud makseagentuuri kaalutlusõigust hindamaks põllumajandusliku tegevuse võimalikkust ja ka selle tegelikku teostamist erisusega kaetud maakondades asuvatel püsirohumaadel. Nimetatud erisus tuleneb nelja maakonna põllumajanduslikest traditsioonidest, kuna keskkonnatingimustest tulenevalt kasvavad sealsetel poolloodusliku kooslusega püsirohumaadel puud ja kadakad. Rohumaade niitmise või karjatamise teel hooldamise nõude osas on täiendatud karjatamisega seonduvat. Karjatamise loomkoormus peab tagama niitmisega võrreldava tulemuse, arvestuslikult peetakse piisavaks loetakse loomkoormust vähemalt 0,5 loomühikut ühe hektari kohta. Karjatamise tulemus peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud rohumaal, et vältida olukorda, kus taotleja peab maad karjatatuks ka juhul, kui tegelik karjatamine on tuvastatav vaid väikesel osal rohumaast. Eriarvamuste korral kontrollib PRIA põllumajandusloomade registris taotleja loomade olemasolu ja arvu. Niitmise erisusena rohumaade hooldamisel on heinaseemne kasvatamise, mahepõllumajanduses kuni kaheaastase haljasväetiseks kasutatava rohumaa ja heintaimede energiakultuuridena kasvatamise puhul. Nimetatud põllukultuuride kasvatamiseks kasutatava rohumaa kohta niitmise või karjatamise nõue ei kehti, kuna seemnesaak või energiakultuuridena kasvatatavad heintaimed koristatakse pärast 31. juulit. Haljasväetistaimed küntakse mulda 2–3 nädalat enne taliviljade külvi. Lisaks seni kehtinud nõudele, et põllumajandustootja peab kandma põllumajandusmaal tehtavad tegevused põlluraamatusse, peab isik, kellele ei kehti seaduses sätestatud nõue, täitma vormikohase tegevuste aruande, mis on sätestatud määruse lisas. Lisaks sätestab allakirjutatud määrus põllukultuuri kasvatamise toetuse teraviljade, õlikultuuride või proteiinkultuuride kasvupinna alusel. Taotleja peab kasutama kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, mis tähendavad eelkõige normaalset külvinormi vastavalt põllukultuurile, mis loob aluse, et põld ei umbrohtuks. Põllukultuuri kasvatamise korral loetakse põld umbrohtunuks, kui umbrohtumuse määr ületab 30 protsenti. Uueks võimaluseks eriarvamuste lahendamiseks on umbrohtumuse määramine sätestatud metoodika alusel. Põllumajanduskultuuri kasvatamise otsetoetust võib taotleda isik, kes taotles seda toetust 2006. aastal. Toetuse määramise üheks aluseks on 2006. aastal taotluse menetluse käigus kindlaks määratud toetusõiguslike hektarite arv. Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, siis tuleb tal esitada koos taotlusega PRIAle avaldus oma andmete kandmiseks registrisse. Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24 |
