Kui märtsis kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses veebruariga võrreldes 0,4 protsenti, siis aastaga on hinnad kerkinud keskmiselt koguni 7,5 protsenti – viimati kasvasid hinnad nii kiiresti 2000. aasta lõpus.

Hindu on sundinud kergitama suurenenud tööjõukulud ning teiste tootmiskulude, sealhulgas mitmete importsisendite hinnatõus, teatas majandusministeerium.

Pagaritoodete puhul mängib muude tegurite kõrval rolli teravilja kallinemine, nii on aastaga tõusnud Eestis teravilja kokkuostuhinnad 40–50 protsenti. Samas on piima kokkuostuhinnad püsinud eelmise aasta tasemel.

Puidutööstuses (tootjahindade kasv 17 protsenti) ja metalltoodete tootmises (13 protsenti) on samuti peamiste materjalide hinnad aastaga oluliselt tõusnud. Metallide kallinemine avaldab mõju ka masinatööstusele (kasv 8 protsenti), kuid mitte nii suurel määral kui metalltoodete tootmises.

Tugevast nõudlusest ja tootmissisendite kallinemisest tingitud ehitusmaterjalide kiire hinnatõus algas enam kui aasta tagasi ning hinnasurved on püsinud siiamaani. Märtsis olid ehitusmaterjalide tööstuses tootjahinnad ligi 9 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi.

Teistes harudes on hinnatõus püsinud 5 protsendi tasemel, välja arvatud tekstiilitööstuses (1,5 protsenti), kus konkurentsisurve ei luba ka kulude kallinemise tingimustes oluliselt müügihindu kergitada.

Aasta algusest saadik on ettevõtete ootused edasise hinnatõusu osas vähenenud. Märtsis prognoosis ligi 40 protsenti konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud ettevõtjatest müügihindade kasvu lähiajal, ca 60 protsenti küsitletutest arvas, et hinnad jäävad praegusele tasemele, vahendas ministeerium.

Kõrged hinnatõusu ootused on püsinud ministeeriumi andmetel vaid ehitusmaterjalide tootmises, kus kolmveerand ettevõtetest peab hindade kasvu lähema kolme kuu jooksul tõenäoliseks.

Ekspordihinnad on jaanuarikuu kiirema tõusu järel stabiliseerunud. Märtsis kasvasid ekspordihinnad eelmise kuuga võrreldes vaid 0,1 protsenti ja aastatagusest perioodist olid hinnad 5,9 protsenti kõrgemad. Impordihindade tõus kiirenes märtsis ning seda mõjutas toorme jätkuv kallinemine maailmaturul. Aastaga tõusid impordihinnad 3,5 ja kuises võrdluses 0,5 protsenti.

Aastaga on ekspordihinnad kasvanud enamuse tööstusharude lõikes. Kiireim ekspordihindade tõus toimus märtsis metsamajanduses (35 protsenti) ja seda tulenevalt palgi jätkuvast kallinemisest.

Metalli- ja puidutööstuses hinnatõus mõnevõrra aeglustus. Veebruariga võrreldes tõusid kõige rohkem naftasaaduste impordihinnad, kasv ulatus 8 protsendini. Samas eelmise aasta tasemest olid naftatoodete sisseveo hinnad endiselt madalamad.

Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24