Uuring: eestlased ei karda töökohta kaotada ega taju korruptsiooni 05.03.2007 15:05
Uuringufirma GfK poolt üheksas ELi uues liikmesriigis läbi viidud uuring näitas, et elustandardi paranemist usuvad enim eestlased. Samuti ei karda eestlased oma töökohta kaotada.
Eestlased tundsid teistest uusliikmetest enam, et pärast ELiga liitumist paranes elustandard. Foto: AFP /Scanpix
Kui elukvaliteedi tõusu usub üheksas riigis keskmiselt iga neljas, siis eestlaste puhul on see näitaja rohkem kui kaks korda kõrgem: 53 protsendi hinnangul on eestlaste elustandard pärast ELiga liitumist paranenud.
Et elustandard on langenud, arvas 11 protsenti eestlastest ja et see halveneb tulevikus, arvas vaid 4 protsenti.
Kõige pessimistlikumad olid uuringu järgi ungarlased, kellest vaid 7 protsenti ütles, et elu on pärast ELiga liitumist paranenud.
Eestlased tunnevad end küsitletutest kõige kindlamalt tööturul – 56 protsendi hinnangul on neil oma kodumaal kindel töökoht, mida ei kardeta kaotada.
Kõige madalam ehk 5 protsenti on sama näitaja Ungaris, riikide keskmine on 21 protsenti.
Eestlaste hinnangul ei suurendanud ELiga liitumine riigis ka korruptsiooni. Poolte ELiga liitunud riikide elanike arvates on aga korruptsioon nende riigis peale ELiga liitumist suurenenud.
Kõige kõrgem on see näitaja Küprosel, kus korruptsioon on suurenenud 72 protsendi elanike hinnangul.
Eestlased on ka Euroopa optimistlikemad, nii tajus korruptsiooni süvenemist teiste riikidega võrreldes hoopis vähem elanikke ehk 37 protsenti. Korruptsiooni ei pea probleemiks 11 protsenti vastajaist ja 20 protsenti arvab, et korruptsioon väheneb lähima 5 aasta jooksul.
Lisaks turvatundele kodumaisel tööturul ja oma töökohal näeb 86 protsenti eestlastest häid töö- ja õppimisvõimalusi teistes ELi riikides. 75 protsenti usub, et teistes ELi riikides on haridustase parem kui Eestis.
Välismaal töötamisse ja õppimisse suhtuvad nii Eestis kui ülejäänud 8 riigis kõige optimistikumalt noored vanuses 18–29. Eestlased on optimistlikud ka tervishoiusüsteemi suhtes – 21 protsendi arvates on see pärast ELiga liitumist paranenud ja suisa 54 protsenti usub, et see paraneb veelgi juba lähitulevikus.
Hinnad on ELiga ühinemise järel tõusnud 88 protsendi eestlaste arvates. Kõige enam tunnetasid hinnatõusu lätlased (97 protsenti) ja kõige vähem sloveenid (52 protsenti).
Uuringu käigus küsitleti 7320 vastajat 9 riigis, mis liitusid ELiga 1. mail 2004 ehk nendeks riikideks olid Eesti, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia.
