Mitmekümnemiljonilised tulud teevad vallavanemad õnnetuks
(8)
21.04.2005 08:18
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Põlevkivi ressursimaksuna Eesti rikkaimate valdade
rahakotti potsatavad kümned miljonid kroonid panevad omavalitsusjuhte otsima
aina uusi rahapaigutamise võimalusi ning süvendavad muret tumeda tuleviku
pärast, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kui keskmiselt laekus mullu iga omavalitsuse
rahakotti 5300 krooni tulu elaniku kohta, siis põlevkivikaevanduste piirkonnas
ressursimaksust elavates Ida-Virumaa valdades olid summad ligi neli korda
suuremad.
Rikkaim vald Mäetaguse sai tulu Eesti keskmisega võrreldes 370
protsenti, Vaivara 283 ja Maidla 196 protsenti.
Rahandusministeeriumi
andmeil sai Mäetaguse mullu ressursimaksu 27,5 miljonit, Vaivara üle 19 miljoni
ning Maidla 5,3 miljonit krooni.
Vaivara valla põhikoolis näiteks on
koolitoit tasuta ning köögitehnika ja koolisaun heal tasemel, viie aasta eest
lõpetatud remondi asemel plaanitakse juba uut.
Sinimäe kooli õpetajad
võivad arvestada vähemalt 20 protsenti suurema palgaga kui nende kolleegid mujal
Eestis ja Mäetaguse mõisakompleksi veerel valmiv 47-kohaline hotell koos
66-kohalise restorani ja 25-kohalise baariga on tõenäolisel Eestis ainus, mis
ehitatakse valla tellimusel.
«Tekkima hakkab mentaliteet, et vald peab
kõik kinni maksma. Heades oludes kipub ununema, kuidas käib kultuuritöö teistes
omavalitsustes,» nentis aga Mäetaguse rahvamaja juhataja Tiit Alte.
2000. aastast Vaivarat juhtiv Veikko Luhalaid on kasvatanud valla
elanike arvu pooleteisesaja elaniku ehk ligi kümne protsendi võrra.
Toetustel-soodustustel on tõmmet. «Saaste, müra, teede sulgemine, tühjad kaevud,
elutud põlevkiviväljad,» loetleb ta samas näilise jõukuse hinda.
«Kolmandik Mäetaguse valla maast on alt tühjaks kaevatud. See võib jõuda
viiekümne protsendini ja peame hoolega mõtlema, kuhu saab üldse midagi ehitada,»
räägib jõukuse taustast Mäetaguse vallavanem Veljo Kingsep.
Põhjavee
kadumise tõttu on seal 385 majapidamise jaoks veetud 86 kilomeetrit veetrasse.
Enim valmistab vallavanematele peavalu, et puudub teadmine, millal
muutub prints kerjuseks ehk millal lakkab ressursimaksu laekumine. Põlevkivi
võib jätkuda 50 aastaks. Poliitiline otsus maksude muutmiseks võib saabuda aga
päevapealt.
«Seadus ei luba meil koguda raha tulevikuks. Peame kõik nii
investeerima, et ühel päeval, kui kaevandused-karjäärid suletakse, ei saabuks
täielik katastroof,» räägib Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid. «Hea põli kestab
veel kümmekond aastat,» ennustas ta.
Mäetaguse vallavanem Veljo Kingsep
on optimist: «Poolesajaks aastaks peaks põlevkivi jätkuma.»
Maidla juht
Hardi Murula tulevikku ei karda. «Ootame pikisilmi päeva, mil saaksime tegutseda
võrdsetel alustel teiste omavalitsustega. Kaotaksime tuludest miljoni, kuid
saabuks stabiilsus. Täna aga sõltub meie tulude laekumine Daugava jõe
veetasemest. Sest mida rohkem on Daugavas vett, seda vähem Läti Eestist energiat
ostab ja seda vähem tarbitakse põlevkivi ning makstakse ressursimaksu.»
|
