Isamaaliidu fraktsiooni juhi Margus Tsahkna sõnul kavatseb opositsioon esitada arupärimise linnapeale seoses spaahotelli maavahetuse skandaaliga. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Neljapäev on "kalapäev"?
Ei tea, kas kalrooga saab või tuleb "jänesepraega&quo t; leppida?
Linnarahvas ei saa usutavasti...
tartlane juba 10 aastat
Nagu näen on isamaa liitlased seni volikogus maganud. Kõik kesklinna parkimiskohad on ärikatele e.li...
|
|
«Arutame praegu seda, et tuleks läbi viia väga tõsine uurimine,» lausus ta. «Kui üksikjuhud kokku panna, siis on Tartus toimunud pikaajaline protsess.» Seda, mis vormis see juurdlus tuleb, ei osanud Tsahkna esialgu öelda. «Teemat on küll.» Tsahkna sõnul on opositsioonil võimalik küll tegutseda revisjonikomisjoni kaudu, aga asi on tegelikult palju tõsisem: «Me võime minna kuni riigikontrollini välja – riigikontrollil peaks täna olema õigus auditeerida kohaliku omavalitsuse tegemisi.» Linn kaitseb tehingut Tartu linnavalitsuse eilse pressiteate hinnangul ei ole aga Tartu Postimehe artiklis «Tartu rae nahaalne skeem soosis lemmikuid» kirjeldatud maatehingutes midagi kahtlast. Abilinnapea Anto Ili teatel oli müüdud maa iseseisva ehitusõiguseta krunt, mistõttu ei maksa selle maa ruutmeeter kindlasti 10 000 krooni nagu ümberkaudsetel ärimaadel. Iseseisva ehitusõiguse puudumise, asukoha ja kuju tõttu ei olnud kinnisvaraeksperdid nõus sellele maatükile oma hinnangut andma, sellepärast pakutigi maasiilu ruutmeetri hinda lähiümbruse kinnistute ostu-müügi hindade põhjal. «Artiklis tuuakse näiteks Paju 2 krundi müügihind, mis on praegu kõne all olnud hinnast umbes poole kõrgem,» ütles Ili. «Kuid tolle maatüki puhul oli tegemist hoonestatud krundiga, mille peal oli inimese kodu! On loogiline, et selline krunt on kallim kui maatükk, millega mitte midagi ette võtta ei saa,» selgitas Ili. Selliste kaalutluste tulemusena krundi müügihind, 4250 krooni ruutmeetri eest, Ili sõnul sündiski. Samas ei täpsustanud Ili, millise valemi alusel ikkagi saadi summa, mis ignoreeris kinnisvara hindamise akte, võimaldas aga siiski volikogust mööda minnes maa võõrandada. Eile õhtul polnud abilinnapea Ili selgitusteks kättesaadav. Ili tõi veel pressiteates välja, et pigem sai linn tehingust hoopis kasu, kuna linnavalitsus oli väga huvitatud maatükkidest Pika tänava laienduse tarvis, need ta vahetuse tulemusel ka sai. «Samuti on tulevase spaa-hotelli parkla mõeldud avalikuks kasutamiseks, mis tähendab seda, et müüdud krundist saab kasu kogu linn,» lisas Ili. Volikogust mööda Volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Tõnu Ints kinnitas, et linnavalitsus läks spaa-alale detailplaneeringut algatades, kehtestades ja ka hiljem maad vahetades täielikult mööda volikogust. Intsu sõnul peaks sellist linnaruumi oluliselt kujundavat planeeringut menetlema vastavalt ehitusmäärusele linnavolikogu. Vastupidiselt Ili väidetule vahetas linn Intsu kinnitusel endale tehinguga tegelikult ka sellist maad, mida omavalitsusel vaja ei ole – Pika tänava laienduseks oli vaja ainult kitsast siilukest tänava äärest. Vahetuse käigus omandati aga 870 ruutmeetrit. «Kogu detailplaneering ja sellealused krundid allutati ühele hoonele,» lausus Ints. «Krundid, mida linn endale vahetas, kujutavad endast tegelikult hotelliprojekti jätku, olgu siis juurdepääs parklatele või hotelliäärne haljasriba.» Ints lisas, et maadevahetus olnuks mõistlik, kui selle eesmärk oleks olnud tänavat laiendada. Tegelikuks eesmärgiks oli aga pigem hotelliehitus, sest linnal polnud vaja kaugeltki nii palju maad, küll aga oli Kvintett Kinnisvaral vaja linnalt just nõnda palju maad hotelli rajamiseks. Intsu kinnitusel on põhjust arvata, et Kvintett Kinnisvara arvestas sellega, et saab hiljem linna maa endale, juba 2005. aastal samasse krunte ostes. Tulevase 15-korruselise spaahotelli lähedal on aga teisele kinnisvaraarendajale Lion House’ile kuuluv krunt, millele linn keelab rajada kõrgemat kui kahekorruselist hoonet. Niisiis piirab Kvintett Kinnisvarale kasulik planeering ka teiste ettevõtjate ärihuve. |
