Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Toit

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Toit 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Šampanja versus vahuvein - kumba eelistada? (13)
18.02.2007 12:37
Eva Kübar, reporter


Seda, et šampanja on ainult see kihisev jook, mis tuleb Champagne’i maakonnast ja kõiki ülejäänuid sillerdavaid märjukesi võib pidada vaid vahuveinideks, teavad ilmselt kõik. Kumba aga eelistada ning kas õige šampanja on ikka väärt oma ülikallist hinda?

 
Põltsamaa vahuvein Fest pälvib Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni presidendilt Rein Kaselalt kiidusõnu.
Foto: Põltsamaa Felix

Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Rein Kasela osutab uhkusega Tallinnas varsti avatava vinoteegi In StudioVinum riiulil kuldsete kirjadega ja ilusasse kilesse mässitud pudelile. See on praegu ilmselt Eesti kõige kallim šampanjapudel, mille huviline võib endale soetada 7000–8000 Eesti krooni eest. Tegemist on ühega vanadest kuulsatest Prantsusmaa šampanjadest – Roederer cristal bruit.

 VIIMASED KOMMENTAARID
bloB
Raske on vastu  vaielda, et Moët ja  Mumm on mõlemad üles  haipitud hinnaga ja  suht tühise sisuga.   Se...

jes
kas keegi tarkpea  oskab mõne mõõdetava  suuruse ka öelda nende  jookide kohta või  moodustab 90%  hinnas...

Kasela sõnul on see šampanja pisut üle hinnatud, sest Euroopas jääb tema hind keskmiselt 150–200 euro vahele. Maitsegi on selline, mille headust mõistab hinnata vaid suure kogemustepagasiga šampuseguru. «Tegelikult on ta üks kuivemaid ja happelisemaid jooke, enamasti on seal kasutatud valget viinamarja Chardonnay’d, nii et ebateadlikule šampusesõbrale osutub see ilmselt pettumuseks,» kõneleb Kasela.

Chardonnay ongi üks kolmest peamisest šampanjaviinamarjasordist – teised kaks on Pinot Noir ja Pinot Meunier. Veinimaailma andmetel annab Pinot Meunier šampanjale erilise laagerdumisprotsessi, Pinot Noir aga moodustab joogi selgroo.

Seda, et vein amforas seistes käärima läheb, siis aga poole talve pealt seiskub ja kevadel uue hooga käärima ning mõnusalt kihisema hakkab, avastasid inimesed juba 3.–4. sajandil. Tollal nimetati selliselt valmistatud jooki pärliveiniks ning tegu oli päris hinnalise märjukesega. «Ühe amfora pärliveini eest võis ikka ühe tubli orja anda,» teab Kasela rääkida.

Esimene nimi veniajaloos on aga benediktiini munk Dom Pérignon, kes tegutses Prantsusmaal ja aretas süstemaatiliselt ning tublisti edasi šampanjavalmistamise kunsti. Pérignoni teene oli peamiselt selles, et ta testis ja katsetas erinevate põldude pealt korjatud marjadest valmistatud šampanjasid ning tegi nende kohta märkmeid. Räägitakse, et ta suutis isegi vaid üht viinamarja maitstes öelda, milliselt viinamäelt see pärit on. Samuti leidis ta viisi, kuidas šampanjapudelit kääritamisprotsessi ajaks kindlalt sulgeda.

Kui Dom Pérignon arendas aga välja Champagne’i maakonnast pärit šampanja tehnoloogilise poole, siis veinimaailma kodulehekülje andmetel viis joogi laia maailma hoopis lesknaine Nicole-Barbe Clicquot-Ponsardin. 27-aastaselt leseks jäänud naine sai oma mehelt päranduseks viinamäe ja suurepärase müügiagendi hr Bohne. 1814. aastal, kohe pärast seda, kui Vene väed olid Prantsusmaalt (kus nad lisaks sõjas võitlemisele ka vahuveini mekkisid) tagasi koju naasnud, saatsid Clicquot ja Bohne neile raske vahuveinilastiga laeva Venemaale järele.

Nii viidi šampanja ka Venemaale, kus see osutus väga menukaks, sest lesknaine Clicquot oli joogi teinud väga magusaks. Tolleaegsed vahuveinid olid võrreldes praegustega ülimagusad, kuna kääritamisprotsessi ajal lisati neile siirupit.

Mis on aga šampanja ja vahuveini vahe? Šampanjat toodetakse tõesti vaid Champagne’i provintsis Kirde-Prantsusmaal ning ühegi teise veinipudeli peale seda auväärset nimetust kirjutada ei tohi. Champagne’i maakonnas välja töötatud erilise champagne’i meetodi (methode champenoise – prantsuse k) järgi tehakse vahuveini teisteski Prantsusmaa piirkondades ning loomulikult mujal Euroopas. Need on aga tõesti vaid väga head vahuveinid, millel kõigil oma kindel nimetus: Cremant – teistes Prantsusmaa paikades tehtud jook, Cava – Hispaania vahuvein, Sekt – Saksamaa ning Asti – Itaalia vahuvein.

Kui tegu šampanja meetodil valmistaud joogiga, on pudelil ka vastav märge. Šampanja meetod seisnebki eeskätt juba nimetatud kolme viinamarjasordi – Chardonnay, Pinot Noir’ ja Pinot Meunier’ kokku segamises. Meetod toimib etappide kaupa. Esmalt pressitakse mahl ettevaatlikult viinamarjast välja ning sellele lisatakse pärmi.

Kevadel hakatakse kääritatud segusid maitsma ja segatakse kokku just sobiv maitse. Segatud vein villitakse pudelitesse, lisatakse juurde pärmi ja suhkrut ning pannakse kork kindlalt peale. Seejärel rändavad pudelid sügavale keldrisse. Mida kauem pudelisse villitud vahuvein seisab, seda aromaatsemaks ta muutub. Õige šampanja peab laagerduma vähemalt 15 kuud, ühe aastakäigu marjadest valmistatud eriti hinnaline šampanja aga vähemalt kolm aastat.

Pärmisodist tekkinud setteklomp tuleb kuidagi pudelist välja saada. Vanasti oli see vahuveini valmistamise juures kõige keerulisem protsess – kork võeti välja, hoiti pudeliava näpuga kinni ja pandi kork uuesti peale. Nüüd tõmmatakse pudelikael lihtsalt läbi külmutuslahuse ja eemaldatakse nii setteklomp. Valmivale vahuveinile lisatakse pisut suhkrut, pannakse peale uus kork ja traat ning jäetakse veel vähemalt aastaks laagerduma. Paremad ja hinnalisemad šampanjad seisavad 8–10 aastat.

Tallinna ühe suurema vinoteegi Vein & Seltskond peremees Andre Peremees lisas veel ühe vahuveini valmistamise meetodi, mis sai tema sõnul alguse Venemaalt – veinivalmistamine tankimeetodil, mille all ta peab silmas vahuveini masstootmist Venemaal.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 5  
Tarbija24 avalehe uudised
Eesti Pank: palgakasv oli oodatust kiirem (17)
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit ütles neljanda kvartali keskmise palga kiiret kasvu kommenteerides, et kuna majanduskasv oli mullu viimase 15 aasta kiireim, siis on loomulik, et seda oli ka palgakasv.
Rahandusministeerium: kiire palgakasvu jätku on oodata ka sel aastal (7)
Keskmine palk kerkis neljandas kvartalis üle 10 000 krooni (59)
Venemaa otsib lahendusi üha lühenevale elueale
Tervis
Võluvitsaks peetud astelpaju nüpeldab talumehi (64)
Töö
Pjotr Sedin: Eesti Ehitus ei suutnud võetud kohustusi täita (9)
Majandus
Foto: Sille Annuk
Keskmine palk kerkis neljandas kvartalis üle 10 000 krooni (59)
Eelmise aasta neljandas kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Foto: AFP / Scanpix
Lennukitesse paigaldatavad valvekaamerad aitaks ennetada terroriakte
Briti ja Saksa teadlased, kes on seotud projektiga Onboard Threat Detection System, lõid spetsiaalsed videokaamerad, mis paigaldatakse lennukiistmete tagaküljele.

> Artikli juurde
Foto: Peeter Kümmel / Sakala
Ameeriklane sai 24 miljardi dollari suuruse elektriarve (6)
USA väikelinna Weatherfordi elanik Richard Redden sai elektriarve, mille kohaselt ta peaks tarbitud teenuste eest maksma 24 miljardit dollarit ehk ligi 288 miljardit krooni.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Vaade riigikogu saalile.
Foto: Toomas Huik
Riigikogu liikme palk kerkib 41 000 kroonini (68)
Kuna riigikogu liikme palga arvutamise aluseks on neljanda kvartali Eesti keskmine palk, mis mullu ulatus üle 10 000 krooni, kerkib riigikogu liikme palk märtsis 35 000 kroonilt ligi 41 000 kroonini.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Enn Veskimägi
Foto: Peeter Langovits
Enn Veskimägi valiti taas tööandjate keskliidu volikogu esimeheks
Täna esimest korda kogunenud tööandjate keskliidu volikogu uus koosseis valis enda hulgast järgnevaks kolmeks aastaks esimeheks Enn Veskimägi.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Marina Puškar
Elanikkonna õnnelikkuse tase on seotud vererõhuga
Briti ja USA teadlased on leidnud otsese seose rahva üldise õnnelikkuse ja vererõhu vahel.

> Artikli juurde
Fragment Arco Vara kodulehest.
Foto: PM Online
Arco Vara suuromanikud omandasid Hansapanga osaluse ettevõttes
Ettevõtjad Arti Arakas, Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingas taastasid 100-protsendilise kontrolli Arco Vara üle, ostes välja ettevõtte poolt Hansapangale 2005. aastal emiteeritud aktsiad.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Eesti Ehitus ütles Lutheri elamukvartali arendajale lepingu üles (2)
Eesti Ehitus saatis täna OÜle Grove Invest avalduse töövõtulepingu ülesütlemiseks seoses Grove Investi poolsete lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Foto: Sille Annuk
Rahandusministeerium: kiire palgakasvu jätku on oodata ka sel aastal (7)
Rahandusministeerium teatas, et kuna avatud tööturgude tingimuses on palkade ühtlustumise protsess paratamatu, siis võib kiire palgakasvu jätkumist oodata ka sel aastal.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Foto: Kia
Kia esitleb Genfis hübriidset Riot (2)
Kia esitleb Genfi autonäitusel kolme uut sõidukit: Cee’d seeriaversiooni, ühte ideeautot ja Rio hübriidset versiooni.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: GlaxoSmithKline
Herpese ravi võib aidata HIV-patsiente
Genitaalherpese ravimine võib aeglustada aidsiviiruse progressiooni neil, kes on nakatunud mõlema viirusega, teatasid teadlased.

> Artikli juurde
Foto: Scanpix
Kuressaare haigla kirurg lõikas patsiendi tervet põlve (85)
Kuressaare haigla kirurg ajas sassi patsiendi põlved ning opereeris haige põlve asemel tervet. «See oli inimlik eksitus, me palume vabandust,» tunnistas haigla ravijuht Reet Tuisk ränka viga.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: BBC
Google’i kõvakettatest tõi üllatavaid järeldusi (1)
Kolme Google'i inseneri uurimus tunnistas vääraks arusaama, nagu tingiks kõvaketaste pidev kasutusesolek ning kõrgem töötemperatuur ketaste rivist väljamineku.

> Artikli juurde | Kommenteeri
YIT kontserni kasum ulatus üle 4 miljardi krooni
YIT kontserni tulud kasvasid möödunud aastal 9 protsenti ehk 51,39 miljardi kroonini ning kasum 259 miljoni euro ehk 4,05 miljardi kroonini.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Tudengid on kulutanud õppelaenuraha ka Taisse lendamiseks.
Foto: Pindi Kinnisvara
Tudengite õppelaen kulub suuresti lõbustustele (22)
Kui päevases vormis noorel õppuril kulub laenuraha enamasti elamiseks või õppemaksu tasumiseks, siis töö kõrvalt õppijad ja selleks laenu võtnud tudengid kasutavad soodsa intressiga antavat laenu ka hoopis muul otstarbel.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Liis Treimann
Haiglate liit rõõmustas seaduse vastuvõtmise üle
Riigikogu võttis täna 70 poolthäälega vastu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse, mille vastuvõtmisest sõltus haiglate liidu sõnul ka tervishoiutöötajate palgaleppe sõlmimine.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Apple'i juht Steve Jobs uue iPhone'ga.
Foto: Reuters / Scanpix
Cisco ja Apple jõudsid kokkuleppele
Apple Computer ja Cisco on lahendanud oma vaidluse iPhone’i nime kasutamise üle.

> Artikli juurde
Sampo ja Nordea ühine sularahaautomaat.
Foto: Peeter Langovits
Sampo rebis Nordeast ette
Kui veel aasta eest võis rääkida, et Sampo ja Nordea on Eestis ühe pulga peal, siis tänavu on Vahur Krafti juhitaval Nordeal Aivar Rehe Sampo 93-protsendisele kasumi kasvule vastu panna kolm korda väiksem tõusunumber.

> Artikli juurde | Kommenteeri
E-maksuamet.
Foto: PM Online
Maksuamet tagastab täna tulumaksu ligi 100 000 inimesele (19)
Maksuamet alustas enammakstud tulumaksu tagastusi, täna tagastatakse tulumaks 90 662 isikule summas 290 miljonit krooni.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: REPORTERS
Lapse suhted isaga mõjutavad tema tulevasi lähedasi suhteid
Iisraeli teadlased on avastanud seose isa ja lapse vaheliste suhete ning täiskasvanuea lähedaste suhete loomise oskuse vahel.

> Artikli juurde
Foto: Hyundai
Hyundai esitleb Genfis uut seeriamudelit: i30
Hyundai avalikustas esimesed fotod oma uue luukpära seeriaversioonist, mis töötati välja Euroopa turu jaoks.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Viktor Levada
Foto: Andres Teiss
Levada ehitab Lasnamäele kortermaju (2)
Tallinna linnavalitsus kärpis metalliärimees Viktor Levada kava ehitadaLasnamäele uus üheksakorruseliste kortermajadega rajoon. Linn kärpisplaani ühe korruse võrra.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Sally Hanseni ohtlikud küünelakid korjati müügilt, teisi selle firma tooteid võib müüa. Pildil näitab neid Rosalindi kosmeetikakaupluse müüja Margarita Pappel.
Foto: Mihkel Maripuu
Ohtlikud tooted korjatakse müügilt
Kuigi tervisekaitseinspektsioon ja tarbijakaitseamet hoolitsevad selle eest, et ohtlikuks kuulutatud tooted kaoksid müügilt, tasub ka ostjatel endal jälgida, mida üks või teine asi poes sisaldab.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Arhitektuuribüroo Nord Projekt visioon 32-korruselisest ja 120 meet­ri kõrgusest ärimajast, mille kõrval paistab suurhall.
Foto: Liis Treimann
Haabersti pilvelõhkuja jääb esialgu vaid unistuseks
Tallinna vanalinna korteriskandaaliga seotud kinnisvaraärimehe Vahur Reimetsa äripartneri Gela Karlõševi osalusega firma tahab ehitada tornmaja linna omanduses olevale krundile, kuhu hoonestusõiguse lepingu ja kehtiva detailplaneeringu alusel peaks tulema vaid kahekorruseline hoone.

> Artikli juurde
Foto: Microsoft
Microsoft vabandab pahavara levitamise pärast
Microsoft esitas avaliku vabanduse MSN suhtlusprogrammi ja Windows Live Messengeri reklaamribadesse sattunud pahavara pärast.

> Artikli juurde
Uhtna Talutehnika ASi omanikud Raudo Raja ja Urmas Põdra tutvustavad Lely firmas valmistatud Hibiscus vaalutit.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Õiged otsused on viinud Uhtna Talutehnika edasi
Ettevõtte kasvu ja arengu taga on kriitilistel hetkedel tehtud õiged otsused. Neil on sügav tähendus ka ASi Uhtna Talutehnika puhul, kes näiteks lahkus Virumaa Kommertspanga klientide hulgast nädal enne selle pankrotti.

> Artikli juurde | Kommenteeri
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Toidu foorum
15.10.08 10:34
Jahumardikad (3)
14.10.08 14:16
Jahumardikad (3)
12.10.08 21:39
Jahumardikad (3)
Reklaam
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
14:35 Maksumaksjate liit: pankade praktika intresside arvutamisel on erinev

14:33 Citroeni boss sooviks ühendada Norra ja Rootsi MM-rallid

14:14 Kunda ja Sillamäe piirkonnas algab jäämurdmine
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS