Reis

> Maailmas on vähe riike, kus võiks leida nii teravaid kontraste kui Indias. Liustikega kaetud kõrgmäestikud koos värske õhu, haljendavate orgude ja imeliste pühakodadega, millele sekundeerivad läppunud-palavad suurlinnad oma kerjustehordide ning slummide plekist ja riisikottidest meisterdatud hurtsikutega.

India on heaoluriikide turistidele kindlasti üks šokeerivamaid sihtkohti, mis võib oma mitmepalgelisuses nii otsatult võluda kui ka jälestust tekitada. Kindel, et India ei jäta kedagi ükskõikseks ning sellest täiesti piisab, et seal vähemalt kord elus ära käia.

VIIMASED KOMMENTAARID aksdfh Kui asi ainult  peksmisega  piirduks! Pisikesi  tüdrukuid (juba 6-7  aastasi) müüakse  vanamehenässidel... indialanna Seiklus on igal juhul  garanteeritud! Aga  mulle, kes ma olen  Delhis poolteist kuud  ELANUD(mitte turis... Teised kommentaarid

Indiat jäävad rändurile peale mägimaastike, kõrbete, Taj Mahali ja rohkete kindluste-templite enim meenutama sealsed inimesed oma heasüdamlikkuse ja alatise naeratusega, hoolimata elust lõputus viletsuses, samuti meelierutav lõhnade maailm, alustades kuulsast India vürtsikast köögist ja lõpetades kõikvõimalike viirukitega.

Aga muidugi ka räpasus ja kõikjal kuhjuvad suuremad või väiksemad prügikuhilad. Aeglaselt linnas lonkivad lehmad tuhnivad laisalt prügis, nurga taga pakutakse sõitu üleekspluateeritud elevandiga. Kontrastiks sellele naiste kirevad rõivad ja meeste ning laste naer. Usk ja lootus annab hindudele jõudu olla üle probleemidest ja paneb neid ennast õnnelikuna tundma. Ahnusel ja tigedusel pole sealses kultuuris kohta.

India suurlinnades üllatab lõputu melu ja tunglemine. Inimesi jätkub kõikjale, keskpäeva palavuses vedeleb neid kõnniteel ja templites, palmi all ja bussipeatustes. Lisaks korraga ja kahelt poolt lähenevad tuhanded mopeedid ja velorikšad. Rohkem kui miljard elanikku on muutnud riigi kaootiliseks sipelgapesaks, kus kõigile ei jätku ulualust, arstiabi või süüa.

Pärast päevast tunglemist muutuvad veel päikesekuumad linnatänavad tuhandetele inimestele magamisasemeteks. Kõikjal näeb vigaseid ja sante, kes otstarbeta träni müütavad või lihtsalt kerjavad. Niivõrd võõristavalt moonutatud kehadega inimesi nagu Indias pole ma kohanud kusagil mujal maailmas.

Lääne kultuurile võõrad probleemid kaasnevad Indias ka korraldatud abieludega. Perekond ja sugulussidemed on ülitähtsad ning selline fanaatilisus põhjustab eriti madalamates kastides palju õnnetuid olukordi. Veel praegugi võib maapiirkondades juhtuda, et naised, kes on abielust keeldunud või täidavad perekonna hinnangul oma abielukohustusi halvasti, pannakse sugulaste poolt põlema. Veel kümmekond aastat tagasi selliseid kuritegusid enamasti ei uuritud ning kohalikud ametnikud registreerisid neid köögiõnnetustena.

India kui suur turg

Meeletust kaubandusest ei pääse Indias üle ega ümber, see järgneb rändurile kõikjale, tungib hotelli ja jälitab sind muuseumis või templis. Sellest saab aimu juba India lennujaamades – vaevalt saad terminalist oma kottide-kohvritega välja, kui sind ümbritseb kärarikas jõuk pisikesi tõmmusid mehi, kes abivalmilt haaravad kibekähku saabunu kohvrid ning asuvad jooksusammul neid bussi, takso või mõnes muus suunas tirima.

Kõik see käib niivõrd nobedalt, et sul on vaid teoreetiline võimalus sellisest teenusest keelduda, sa jõuad vaid hädavaevu oma varale järele sibada. Kohale jõudes tuleb muidugi läbida pikk ja piinarikas vaidlus pealesunnitud teenuse maksumuse osas. Just lennujaama «abistajad» ongi kõige ülbemad rahamangujad, sest saabuja on alles «roheline», tal puudub hinnakujundusest igasugune ülevaade.

Ja nii kestab see pidev kauplemine teenindajate, müüjate ning kerjustega kogu Indias viibimise vältel. Kui algaja rännumees saab esimesel nädalal 2-3 korda hinnast alla, siis pärast karastumist ja naha jumestumist langevad hinnad esialgsest koguni 5-6 korda.

Tänavakauplejad on äärmiselt visad, tihti ei peeta tülikaks võimalikku klienti kilomeetreid jälitada, seejuures temast paar sammu maha jäädes oma nahktrummi, puust kobra või muud mõttetut kola kiites ja hinda vähehaaval kuni totruseni alla lastes. Väsitav, aga ka omamoodi naljakas kogemus.

Teenuste hinnad nagu takso-, rikša-, elevandisõit või näiteks madudega pildistamine tuleb alati konkreetselt kokku leppida, sest hiljem võib tekkida arusaamatusi maksmisel. Mind loopis näiteks üks ägedaloomuline maotaltsutaja madudega, kui ma keeldusin tühipalja kobraga poseerimise eest talle ligi tuhandet ruupiat maksmast. Hiljem õnnestus tasu siiski mitu korda madalamale kaubelda, kuid ikkagi oli tegu muidu tarbijasõbralike hindadega Indias minu ühe kallima teenusega.

Goa – hipide kunagine Meka

Sel hooajal on esmakordselt võimalik Indiat külastada lennureisiga otse Eestist. Tšarterid käivad küll vaid India ühte arenenumasse ja väiksemasse osariiki Goasse, kuid siiski on võimalik sealgi nii mõndagi huvitavat leida ja tutvuda Goa lähiümbrusega. Kui osavalt planeerida, siis jõuab seda kõike kahenädalase puhkuse jooksul – 5-6 päeva jäta rannal peesitamiseks, ülejäänu busside ja rongidega mööda lähiümbrust ringi kihutamiseks.

Kõ

> Loe edasi