Kinnisvara

Kinnisvara soetades on lühinägelik piirduda vaid kinnistu asukoha hindamisega, enne ostu tuleks arendajalt nõuda maja termopilti, mis näitab, kui kvaliteetselt on hoone ehitatud.

Kinnisvarabuum on tuure pisut maha võtnud ja nii võib loota, et vahepeal küllaltki hasartselt käitunud ostjad hakkavad otsuseid taas märksa tasakaalukamalt langetama.

VIIMASED KOMMENTAARID janno Tegelikult võiks ju ka  eraõiguslik liit  sekkuda kui meil nii  nõrk riik on. Ehituses  on jah asjad hal... Andres enamus arendajaid  ütleb Sulle seepeale,  et kui tahad, siis tee  oma kulu ja kirjadega  see termopilt. ... Teised kommentaarid

Kui jätta vaatluse alt välja kinnisvaraspekulandid, kelle eesmärk on kinnisvara lühiajalise hoidmise järel võimalikult suure vaheltkasuga edasi müüa, on oma kodu soetamisel tehtava otsuse mõjuulatus hinnatav enamasti aastakümnetega.

Seetõttu on ilmselgelt lühinägelik ostu sobivuse hindamisel lähtuda peamiselt sisekujunduse julgest värvilahendusest või aiapäkapikkude originaalsest paigutusest.

Kindlasti on kinnisvaraobjekti kõige püsivam omadus tema asukoht. Teisel kohal on hoone konstruktsioonilised omadused, nagu kasutatud ehitusmaterjalid, nende sidumise tehniline lahendus ja ehitustööde kvaliteet.

Enne viimistlust kontrolli soojapidavust

Salakavalaimad on probleemid hoonete soojapidavusega. Kogemused on näidanud, et ka õigete materjalide ja õigete tehniliste lahenduste korral võib töö madal kvaliteet hilisemad kulutused hoone kasutusel mitmekordistada.

Väga nukker on teha soojusmõõtmisi objektidel, kus visuaalselt on kõik väga ilus ja viimistluse kvaliteet hea, kuid termokaamera näitab läbi piirete tuppa tungivat külma või seina sees tuhisevat tuult.

Selliste objektide omanikud seisavad keeruliste valikute ees: kas kallihinnalist viimistlust hävitades probleemsed kohad lahti võtta ja korrastada või leppida olukorraga ja maksta aastakümneid hoone kasutamisel kõrgemaid küttekulusid. Kehvakesed valikud on mõlemad.

Probleemide kõrvaldamine toob kaela ehitustööd, millega kaasnevad ebamugavused, rääkimata rahakulust.

Teoreetiliselt peaks see kõik saama kaetud ehitustöödele antud garantiiga, kuid praktikas kujuneb see pahatihti vaid omaniku mureks.

Arvestades üha kallinevaid energiahindu, on olukorraga leppiminegi probleemne. Seda enam, et vähese soojapidavusega hoonetes kannatab mugavustunne ja hullemal juhul võivad kaasneda elanike tervisehädad.

Parim lahendus on hoone ehitustööde tõhus järelevalve ja õigeaegne kvaliteedikontroll. Nii tasub soojapidavust kontrollida enne viimistlustöödega alustamist, et probleemid saaksid kõrvaldatud minimaalsete kuludega. Sellisel juhul on reaalne, et parendused teostab ehitaja omal kulul. Hilisemate garantiiprobleemide lahendamise korral on see tõenäosus väiksem.

Selline lähenemine on lihtsam, kui tööde tellija on ühtlasi hilisem maja kasutaja. Probleem on märksa teravam aga nn arenduspiirkondade puhul, kus ehitajate tööd kontrollib arendaja, kelle peamine huvi on odavalt ehitada ja hiljem võimalikult kõrge hinnaga leppiv ostja leida.

Tänapäeval sõltub kõik arendaja usaldusväärsusest ja lõplike majaomanike teadlikkusest.

Soojapidavuse kontroll muutub kohustuslikuks

Termokaamera ja blower-door’iga saab kontrollida ehituse käigus hoonete kvaliteeti. Seega peaks olema loomulik, et hoone sooja- ja tuulepidavuse mõõdistamise dokumendid kuuluvad ostjale üleantavate dokumentide hulka.

Arvestades, et mõõtmiste hind on vaid protsendi murdosa ehituse kogumaksumusest, ei saa seda rahakulu kuidagi liiga suureks pidada.

Praegu on selline kontroll jäetud ehitaja/arendaja ja tellija vahel vabalt kokkulepitavaks.

Tulevikus tuleb selle probleemistiku juures appi ELi energiatõhususe direktiivi rakendamine Eestis, mis kohustab kinnisvaratehingute juures väljendama konkreetse hoone energiakulukust hoone energiapassi kaudu. Ehkki on juba kõlanud hääli, et tegemist on järjekordse pealesunnitud eurodirektiiviga, ei saa eespool kirjeldatust lähtuvalt sellega kuidagi nõus olla.

Eelkõige on tegemist tarbijate huvide kaitsmisega, mis sunnib müüjaid tähelepanu pöörama peale viimistluse ehitiste sisulisele kvaliteedile. Nii tekib aja jooksul tasakaal, kus kvaliteetsed ehitised on põhjendatult kallimad.

Madala kvaliteedi ja seega suurte hilisemate energiakuludega hooned tuleb ostjate leidmiseks tublisti alla hinnata või enne müüki korrastada ning saavutatud parendused tõestada.

Kuni seadusandlust alles ette valmistatakse, sõltub kõik meie eneste, nii ehitajate kui tarbijate teadlikkusest.