Hoolimata kriitikast kavatseb keskerakondlik linnavalitsus suruda tänasel volikogu istungil läbi puudega inimesele kohandatud korteri andmise tervele.

Jaanuari lõpus kirjutasid meediaväljaanded Tallinna linnavalitsuse kavatsusest anda spetsiaalselt puudega inimesele kohandatud korter Ankru 1-32 tervele inimesele.

Samal teemal: Toomas Vitsut: korterimüük on õiglane (36) Ratas: korterite müük sundüürnikele lähtub võrdsest kohtlemisest (41) Tallinna sundüürnikud teenisid korteritehinguist sajakordset tulu (87)

VIIMASED KOMMENTAARID Me Invad, sööge savi idee annaks mehele puude  kah siis pole kellelgi  köhida ja savisaar  hõiskaks  \"Tehtud!!!\"  ; Teised kommentaarid

Represseeritud mees eelistas pakutud eluruumide hulgast just seda korterit. Samas ootab Tallinnas erivajadustele kohandatud korteri järjekorras 11 raske liikumispuudega inimest.

Kohtuotsus kohustab

Kuigi linnavalitsuse plaani vastu võitlesid nii Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit kui opositsioonierakonnad, jäid nende vastuväited hüüdja hääleks kõrbes. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul kinnitab volikogu tõenäoliselt tänasel istungil korteri eraldamise represseeritule.

«Me peame talle mingi korteri andma, sest meil on selle kohta kohtuotsus,» nentis Aas. «Talle on pakutud erinevaid variante, kuid ta pole millegi muuga leppinud.»

Abilinnapea sõnul ei saanud linn sundida represseeritud meest leppima mõne suvalise korteriga ja Ankru 1-32 on tema kinnitusel ainus võimalus kohtu otsust täita.

Küsimusele, miks anti represseeritule üldse valida puudega inimesele kohandatud korter, vastas Aas, et juriidiliselt ei olegi tegu puudega inimese korteriga, sest millegipärast ei vormistanud tollane linnavõim 2000. aastal ümberehituste lõppedes eluruumi ametlikult invakorteriks.

«Juriidiliselt polnud meil alust keelduda selle korteri andmisest puudeta inimesele,» nentis Aas.

Erikortereid napib

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke nimetab linna teguviisi küüniliseks ja ebaõiglaseks. «Tahaks küsida, millised on ratastoolikasutaja võimalused valida ja «teised pakutud korterid jätta vastu võtmata»?» märkis ta. «Ausalt öeldes on see jälk tegu.»

Lõoke palub linnavolinikel mõelda ja eraldada korter viis aastat järjekorras oodanud liikumispuudega Lennart Holtsi kolmeliikmelisele perele, kes elavad praegu 25-ruutmeetrisel pinnal, millest 11 ruutmeetrit hõivavad vannituba, WC ja koridor.

Vajadus puudega inimeste erikorterite järele on Lõokese sõnul väga suur, sest 11 järjekorras seisjat on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Suur hulk liikumisraskustega inimesi on lihtsalt lootuse kaotanud ja elavad end järjekorda panemata tingimustes, mis ei võimalda neil normaalselt hakkama saada.