Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis Vabaduse platsil asuva valimisjaoskonna esimees Tiia Tondorf oli eile tund aega pärast uste avamist rõõmsalt elevil. «Inimesed kasutavad eelhääletuse võimalust väga aktiivselt, kogu aeg on väike järjekord olnud,» rääkis ta. «Kõik sujub rahulikult, teenindame rohkem kui ühe inimese iga minuti jooksul.»

VIIMASED KOMMENTAARID TORE! et lolle leidub, kel  muud teha pole, kui  petiseid toolile  upitada. nõustun väitega Kahju, et see enam  edasi ei kesta. Teised kommentaarid

Valimiste keskkomisjon kutsub kõiki valijaid, kes 4. märtsil ehk riigikogu valimiste päeval oma kodukohas ei viibi, andma oma hääl juba eelhääletamise käigus.

Esmaspäevast kuni reedeni on kella 12–20 avatud valimisjaoskonnad kõigis maakonnakeskustes. Kokku on sel nädalal üle Eesti avatud 18 jaoskonda, neist kolm Tallinnas. Eile käis valimas 2004 inimest.

Elulised põhjused

Põhjused, miks inimesed eelistavad just eelhääletamist, on vägagi erinevad ja samas väga elulised. «Töötan laeval Regina Baltica ja pean valimiste ajaks sõitma Riiga,» selgitab Tiit Arusoo valimisjaoskonnas. Samalaadne töine põhjus on tuua noorel Siim Soomägil: «Mina töötan Rootsis ja olen siis Eestist ära.»

Pensionär Ülo Veidenberg aga ütleb, et tahab valimistepäeva veeta maal isakodus. Kõik küsitletud eelhääletajad on aga veendunud selles, et oma hääle andmine valimistel ei tohiks kuidagi isiklike toimetuste taha jääda, iga soovija leiab selleks kindlasti võimaluse.

Vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul toonitas, et sel nädalal maakonnakeskustes alanud valimiste eelhääletus on vaid üks 14-st võimalikust hääletusviisist. Lisaks saab 26.–28. veebruarini eelhääletada oma elukohajärgses valimisjaoskonnas, samal ajal käib ka elektrooniline hääletamine.

Ka on 26.–28. veebruarini igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks valimisjaoskond, kus saab eelhääletada

Rõõmustav protsent

Sibula sõnul oli eelhääletuse algus eile kuuldavasti kõikjal üle Eesti aktiivne ning see on väga positiivne. «Kui näiteks USA valimistel jääb eelhääletanute osakaal tavaliselt ühe protsendi ligidale kõigist valijaist, siis meil on see protsent olnud 11–14 vahel. Mida rohkem me seda hääletusviisi kasutame, seda rohkem sellest ka osa võetakse,» ütles Sibul.

Laupäeval algas kuni 22. veebruarini kestev hääletamine ka välisesindustes ja Eesti väekontingentides. Saatkonnad on varustatud ID-kaardi lugejatega ning neis saab hääletada ka e-hääletamise perioodil. Valimispäeval 4. märtsil on kella 9–20 üle Eesti lahti 657 valimisjaoskonda.

Valimisaktiivsus

• Taasiseseisvunud Eestis on olnud kümme riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja europarlamendi valimist, kus otsustajaks on olnud rahvas (lisaks on veel 1992. aasta presidendivalimiste esimene voor, siis oli valimistest osavõtnuid 68,146 protsenti).

• Populaarseimad olid 1995. aasta riigikogu valimised, mil hääletamisest võttis osa 69,06 protsenti valijatest.

• Madalaim tulemus pärineb 2004. aasta europarlamendi valimistelt, mil hääletamisest osavõtt oli kõigest 27 protsenti.

1992 riigikogu valimised (RKV) 67,84%

1993 kohalike omavalitsuste valimised

(KOV) 52,6 %

1995 RKV 69,06%

1996 KOV 52,5%

1999 RKV 57,43%

1999 KOV 49,8%

2002 KOV 52,5%

2003 RKV 58,24%

2004 Euroopa parlamendi valimised 27%

2005 KOV 47%

Allikas: vabariigi valimiskomisjon