|
Kuni 2002. aastani erastati Tallinnas kollaste kaartide eest üle 91 000
korteri, kokku üle 4,6 miljoni ruutmeetri elamispinda, selgitas Ratas.
«Lähtudes korterite otsustuskorras erastamise vastaste loogikast kannatas
riik seeläbi vähemalt 46 miljardit krooni kahju ja kas see kahju tuleks nende
arvates 300 000 tallinlaselt sisse nõuda,» küsis Ratas.
Linnapea sõnul on korterite otsustuskorras müügi vaidlustanud
Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit seega omandireformi
alused kahtluse alla seadnud.
«Kas oponentide arvates tuleks omandireform kehtetuks kuulutada?» küsis
Ratas.
Tallinna meeri sõnul on korterite otsustuskorras sundüürnikele müümise näol
tegemist omandireformi jätkuga.
«Aitame sellega tagastamisele läinud majades elavaid inimesi, kes ei saanud
teistega võrdsetel alustel endale eluaset erastada.»
Linnapea rõhutas, et ka EVP-kroonide eest korteri erastada saanud inimeste
puhul ei uuritud, mida erastajad oma varaga tegid ja kui paljud neist erastatud
korteritest on hiljem edasi müüdud.
Ratas viitas sellele, et omandireformi seadus paneb selle läbiviimise
kohustuse kohalikule omavalitsusele.
«Tallinna linnavalitsus on seadnud eesmärgiks lahendada sundüürnike probleem
kui üks osa omandireformist. Loodame sellega lähima paari aastaga toime tulla,»
märkis linnapea.
Selle saavutamiseks käivitas linn 2002. aastal munitsipaalkorterite ehitamise
programmi ning seda eesmärki täidab Ratase sõnul ka korterite otsustuskorras
müük.
Tänane Postimees kirjutas, et linnavalitsus müüs mullu sundüürnikele
otsustuskorras 55 kesklinnakorterit, millest 19 on leidnud uue omaniku.
Kuna linn kontrollib taotleja varanduslikku seisu pealiskaudselt, on
kortereid saanud ka need, kel eluase juba olemas.
Linnavalitsus on oma võimuloleku jooksul sundüürnikele erastamishinnaga
müünud ligi 600 korterit. 55 sundüürnikust neljandik olid juba enne linnalt
korteri saamist kinnisvaraomanikud.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
kõik galeriid
