| Astmepalgamäärad suurenevad keskmiselt 42,4 protsenti, mis on suur edasiminek võrreldes pideva alampalga tõusust tuleneva alumiste palgaastmete korrigeerimisega, teatas EAKL. EAKL on tulemusega rahul ka seetõttu, et ametiühingute visaduse tõttu jättis valitsus kõrvale eelmisel nädalal tehtud ettepaneku tõsta astmepalku keskmiselt kolmandiku võrra. «Paljude riigiteenistujate jaoks oleks see tähendanud 500 kuni 900 krooni kaotust iga kuu,» ütles Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) esimees Kalle Liivamägi. Liivamägi sõnul oli ROTALi seisukoht selge – kui valitsus taganeb oma varasemast seisukohast, siis palgalepet ei sünni. 8. novembril sõlmisid EAKL ja valitsusdelegatsioon eelkokkuleppe, mis nägi ette riigiametnike palgatõusu ning riigiasutuste palgavahendid kasvu vähemalt 12,2 protsendi võrra. EAKL loodab juba järgmisel nädalal uuesti valitsusdelegatsiooniga kohtuda, et asuda täpsustama palgakokkuleppe teksti. «Tänane valitsuse määrus ei too veel läbimurret, sest ametkondade palgapoliitikad võivad üksteisest erineda nagu öö ja päev,» märkis EAKLi esimees Harri Taliga. Tema sõnul ei saa Eesti riik sellist segadust lubada ja peab kehtestama ühtsed, selged ja kõigile arusaadavad palgareeglid. Eelmine ametiühingute ja valitsuse kokkulepe riigiteenistujate palgatõusu kohta pärines 2001. aastast. Toimetas Rando Tooming, PM online |
