Foto: Marina Puškar

Raskejõustikualade sportlased kasutavad võistluse eel terminit «kaaluvõtmine», mis tähendab lahtiseletatult vajaliku arvu kehakaalukilode kärpimist, et ametliku kaalumise ajal ekraanile just õiged numbrid ilmuksid.
Viimases hädas aetakse peast juuksed ning võetakse ära aluspüksid ja rinnahoidjadki, kirjutab SLÕhtuleht.

Nii uuris SL Õhtuleht, mida kaaluvõtmine sportlasele tähendab ja mis trikke üldse välja mõeldakse, sest pärast kiiret kaalu langetamist peab sportlane jaksama ka võistelda. Nagu selgub, käib täppisteadust meenutav mäng iga üksiku grammi nimel.

Kreeka-rooma maadluse maailmameister Heiki Nabi ja judo EM-pronks Künter Rothberg rõhutavad, et kõige tähtsam on mitte söögiahvatlusele järele anda. Soov midagi hamba alla pista või mõnuga juua muutub viimastel võistluseelsetel päevadel väljakannatamatuks.

Kõik läheks sisse, ka paljas sidrun

«Kõik läheks sisse,» muigab Nabi. «Iga söögikorra ärajätmine tõmbab organismis midagi üha rohkem pingule. Muutud närvilisemaks ja kurjemaks – nagu näljane loom.» Rothberg: «Üle-eelmisel õhtul enne Eesti meistrivõistlusi tekkis mul ületamatu janutunne. Selle vastu aitab hästi üks asi – sõin sidruni ära. Kui laupäeval on võistlus ja esmaspäevast hakkan kaalu kärpima, siis teisipäeval on sidrun veel hapu. Aga neljapäeva õhtul on ta juba täitsa magus!»

Miks üldse kaalu võetakse? «Kaalu võttes oled sa tugevam,» vastab Eesti maadluskoondise peatreener Henn Põlluste. «Kes kaalub vastasest rohkem, sel on eelis, sest tal on jõudu ja massi rohkem.» 96 kg kaalus maadleva Nabi tavakaal on kerkinud 104 kiloni. «Loodan, et kaal enam ei tõuse. See kasvas tasapisi, aga nüüd on mõnda aega paigal püsinud. Kui kaal kerkiks 108 kiloni, siis seda enam võistluseks alla võtta ei taha,» ütleb Nabi.

Nabi sõnul on tal paras võtta kahe nädalaga maha seitse kilogrammi. «Esimesel etapil teen tavapärase toidukoguse pooleks. Niimoodi saab nädalaga maha kolm kilo. Seejärel lähen üle põhiliselt vedaliku tarbimisele. Inimesed on erinevad, aga mina higistan trennis rohkem vedelikku välja kui sisse joon – seega on mul kasulik juua. Joomist piiran alles kahel viimasel päeval enne võistlust,» jutustab Nabi.

Maadlejad saavad varem hakata kõhtu täitmaRothberg on kergem mees. Ta kaalub natuke üle 70 kilo ja maadleb 66 kg kaalus. Tema saab võistluse eel omad kilod maha vähem kui nädalaga.

«Kõigepealt teen neljal päeval kaks korda päevas trenni, lisaks käin kahel õhtul leilita saunas,» tutvustab Rothberg retsepti. «Viimastel võistluseelsetel päevadel söön paar puuvilja, pudingi või jogurti, joon tassi või paar teed. Üle poole liitri vedelikku ma päevas tarbida ei tohi. Viimane öö on kõige hullem, raske magama jääda. Mõtled, kas oled õiges kaalus või mitte.»

Maadlejate ja judokate reeglid on erinevad. Kui maadlejatel toimub ametlik kaalumine 12 tundi enne võistlust ehk eelmise päeva õhtupoolikul, siis judokad peavad kannatama võistluspäeva hommikuni. Poole ööpäevaga taastub kaaluvõtmisest päris hästi ära, kinnitavad Nabi ja Põlluste.Judokad aga peavad teadma sedagi, kui palju väheneb kaal ööga. «Minul on keskmine näitaja 300–400 grammi,» lausub Rothberg.

Mida kõike küll välja ei mõelda!

Teadmatule kõrvaltvaatajale lõbusaks, sportlasele pingeliseks muutub olukord siis, kui veidi enne kaalumist selgub, et teatud grammid tuleb veel kusagilt kätte saada. Õnneseened on need, kel häda käes ja vaja tualetis end kergendada.

Edasise kohta on suure staažiga treeneritel Põllustel ja Aavo Põhjalal tuua palju näiteid. Kel vähegi arvestatav parukas peas, ajab juuksed maha. Sadakond grammi on võimalik välja saada sülitamisega. Kui ikka veel kaal vajalikke numbreid ei näita, on end kooritud alasti. Judos võivad seda teha kõik, maadluses peavad mõlemad sugupooled ilmuma kaalumisele trikoos.

Kui ükskord kaal maha saadud, ei tohi teha suurimat viga – kõht kohe head-paremat täis õgida. Sest magu on kokku tõmbunud ega võta esialgu palju vastu. Pärast esimest matši on mõnegi judoka teekond viinud otseteed tualettruumi, nina kraanikaussi. Põhjala on paaril korral näinud sedagi, kui sportlane tatamil oksendab. Siis pole halastust – järgneb diskvalifitseerimine.

Maadlejal on lihtsam. Tema saab juba õhtul hakata magu toiduga harjutama ning võistluspäeva hommikul normaalselt süüa. Näiteks Nabi kaal kerkib võistluse ajaks rohkem kui 100 kiloni. «Õhtu jooksul joon ära kolm liitrit vedelikku,» teatab mees.

Maadluskoondise peatreener Henn Põlluste mäletab oma sportlaseajast juhtumit, kui Soomega peetud maavõistluse eel tuli üks treener otse saunast kaalumisele, sportlane üle õla visatud. Mehe kaal oli normis, aga iseseisvalt ta seista ei suutnudki. Põhjanaabrid aga pistsid kisama – nii ei tohi! Jäigi Eesti ses kaalus esindamata.

Organismile ei meeldi

Pidev kaaluvõtmine pole hea ühelegi sportlasele. Teadlaste hinnangul muutub kümne protsendi kiire kaotamine kehakaalust tervisele ohtlikuks. Sagedane ja suur kaaluvõtmine võib põhjustada südame- ja maksahaigusi. Aga hulle leidub. Kui näiteks kergema kaalu maadleja võtab maha 10–12 kilogrammi, on see tõsine enesepiinamine. Põlluste ja Põhjala kinnitavad veendunult, et kaaluvõtmisega ei tohi piinata noort arenevat organismi. See pole soovitatav veel juunioride klassiski. Kindlasti peab kaaluvõtmise ajal jälgima väga hoolikalt, et organism saaks piisavas koguses vajalikke aineid, mida ta tänu higistamisele ja vähenenud toitumisele väga palju kaotab. Kõige paremini aitavad õiged spordijoogid.

Toimetas Kaire Uusen, PM online