Kui see millegipärast maha ununeb, polevat nende järele tagasi minek sisetunde seisukohalt eriti meeldiv asi. Ja nüüd siis olen tunnistajaks sellele, kuidas patsiendi rinnakorv kaetakse õhkõrna kilega ja kuidas dr Aro sellesse esimese pika lõike teeb. Kuidas kirurg seejärel järgmise instrumendiga | | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | astel
tore on kui mõnel veab,meie pisikesel oli kaasasündinud südamerike,aga kahjuks me ei jõudnud opi ära...
ampull
http://www.epey.ee/ infot patsiendile
|
|
aina sügavamale liigub, samal ajal väikesi veresooni kõrvetades, et liigset veritsust ära hoida. Liigutan sõõrmeid – kogu tuba on inimliha ja vere kirbet lõhna täis. Siis ulatab õde Piret dr Arole akudel töötava sae ja Aro surub selle patsiendi rinnakusse. Tõmban pea verepiiskade eest tahapoole. Seejärel sikutab kirurg metallist instrumendi abil patsiendi roided laiali. Ja ma vaatan tõtt naise sisemuses tuksleva kelmega, mille all ongi too abi järele nuttev süda. Kõik need minutid seisan väikese paku peal kardina taga. See kardin opereeritava rinnal on viimane piir, kus ma veel olla võin. Teispool piiri algab steriilne tsoon. Nüüd, enne südame kelme alt välja päästmist, nikerdab dr Aro hulk aega patsiendi vasakpoolsete roiete all. Sest jalaveenist saab haigele südamesse kaks silda, kolmas tuleb aga ehitada roietealuse arteri ühe otsa ümbernõelumisega otse südames kulgeva arteri külge. Dr Kuiv on vahepeal jalaveeni patsiendi säärelt kätte saanud, selle lahusesse hoiule pannud ning tulnud dr Arole appi. Ja nüüd on ka patsiendi süda kogu oma alastuses kirurgide silme ja käte all. Operatsioon on jõudnud nii kaugele, et südame ülesanne tuleb üle anda masinale. Veresooned ühendatakse klemmide ja šuntide abil ümber nii, et ühel hetkel hakkab patsiendi südame suunas liikuv ehk venoosne veri voolama kunstliku vereringe aparaati. Järgmisel hetkel võtab aparaat üle kogu südame ja kopsude töö.
Patsiendi neli liitrit verd rändab tema kehast üle põranda rippuvate voolikute kaudu keerulisse masinasse, millel on pilkuvad tulukesed, pöörlevad kolvid ja pumbad ning millel püsib dr Ploomi klammerdunud pilk, ning siis jälle masinast inimese kehasse tagasi. Kell on 9.50 Südamelihasesse süstitakse kaaliumilahust ja ma näen, kuidas elutähtis organ tavapäratult tasaseks muutub ning lõpuks seisma jääb. Mõtlen taas patsiendi peale – mida inimene küll niisugusel hetkel tunneb? Või mida ta unes näeb? Anestesioloog Peeter Tähepõld sõnab aga ettevaatlikult ja peaaegu vabandades, et nüüd algavad minutid, mil arstid vajavad vaikust ja segamatust. Kirurgidel tuleb imepeene niidiga õmmelda jalaveenist tehtud kahe silla otsad südameveresoonte külge kinni – 11 õmblust üks ots ja umbes sama palju õmblusi teine ots. Esimene sild ja teine sild ning siis selle roietealuse arteri ots... Kell 10.50 on remont lõpetatud ja südamele antud puhkus möödas. Nüüd otsustab patsiendi organism ise, kuidas tema mootorisse rajatud ümbersõiduteed talle sobivad. Jäänud on veel rinnak traatidega kokku tõmmata ja haav paigata. Patsient magab veel vähemalt kümme tundi, enne kui ta äratatakse. Tema opijärgne paranemine ja lõplik tervenemine on teadus omaette. Dr Aro ütleb, et kuigi meditsiin põhineb reaalteadustel, pole tulemus kunagi sada protsenti ette määratud. Kaks pluss kaks ei pruugi anda tulemuseks nelja, vaid vahel koguni viie, teinekord aga hoopis kolme. Niisiis jääb igasse operatsiooni oma saladus, mida ükski kirurg pole lahendada suutnud. Miks mõnikord läheb nii, aga teinekord mitte? Keegi ei tea. Südame isheemiatõbi • Haigus, mille puhul pärgarterite seintesse on rasvad ja kaltsium ladestunud nii, et sellesse on tekkinud lubinaastud. Kui naast ahendab veresoont sedavõrd, et vastav südamelihase piirkond ei saa enam küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, hakkab see kannatama hapnikuvaeguse all. Tugevat valu südame piirkonnas, mis sellega kaasneb, nimetatakse stenokardiaks (rinnaahistus e. rinnaangiin). • «Olge kehaliselt aktiivne, loobuge suitsetamisest, vähendage kehakaalu, valige toitu madala kolesteroolisisalduse järgi ja eelistage neid toiduaineid, mis sisaldavad palju tärklist ja kiudaineid,» soovitavad arstid.
|
