Biokiibi pind sisaldab tuhandeid polümeeritilgakesi läbimõõduga umbes 100 mikronit, kirjutab Wired.
Iga selline tilgake on ühe konkreetse patogeeni kindlaksmääramiseks. Sama tehnoloogiat saaksid kasutada ka arstid kiirdiagnostikas, ilma et peaksid ootama tunde näiteks vereanalüüside tulemusi. Saastukahtlusega õhuproovi töödeldakse fluorestseeruva materjaliga, mis «kleepub» aptogeensete osakeste külge. Selliselt markeeritud patogeenidega õhku uuritakse biokiibiga ning patogeensed osakesed liidestuvad temale vastava semsortilga pinnaga. Edasisel laseriga valgustamisel annab helendav kiibi regioon teada, millise patogeeniga on saaste puhul tegu. Argonne'i labori uuringuid finantseerisid DARPA, USA energeetikaministeerium, Rahvuslik Terviseinstituut ning hulk biotehnoloogiafirmasid. Seadmest loodetakse kommertstoodet nii julgeoleku- kui meditsiiniteenistustele. Turuversioonid peaksid valmima kahe aasta pärast. Toimetas Veiko Tamm |
