|
«Arvestades olukorda meie tänases liikluses ei ole ühest muudatusest või
täiendusest mingit kasu, seetõttu oligi tarvis välja töötada pakett, mis hõlmab
erinevaid valdkondi,» vahendas ministeeriumi pressiesindaja justiitsministri
Rein Langi sõnu.
Langi kinnitusel ei hõlma nimetatud muudatused vaid karistusi joobes
juhtimise eest, aga ka kiiruseületamist, turvavööta sõitmist ning sõiduki
konfiskeerimise küsimusi liisitud autode puhul.
Turvavööta sõitmine on uues eelnõus kirjas eraldi väärteona, mis võimaldab
korduvat rikkujat karmimalt karistada. Joobes juhtimine muutub eelnõu kohaselt
muutub kuriteoks juba esmakordsel vahelejäämisel, kui juhi veres on alkoholi 1,5
promilli ja rohkem.
Samuti muutub kuriteoks esmakordsel vahelejäämisel sõiduki juhtimine
narkojoobes.
Seadusemuudatused võimaldavad juhtimisõiguse äravõtmise põhikaristusena.
«Täna on see võimalik vaid lisakaristusena, kuid praktika on näidanud, et
tegemist on igati mõjusa karistusega,» selgitas justiitsministeeriumi
karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Sten Lind.
Tema sõnul toimib see karistus selliste kodanike puhul, kel niikuinii pole
raha trahve maksta, aga ka nende puhul, keda trahvisummad rahaliselt ei
mõjuta.
Uus eelnõu sätestab ka kiiruskaamerate abil kindlaks tehtud liikluseeskirjade
rikkumise kergema menetlemise.
Seadusemuudatuste paketi väljatöötamine otsustati justiits- ja siseministri
kohtumisel juulis, kus moodustati selleks ka vastav töögrupp.
Eelnõu väljatöötamisel osalesid lisaks justiitsministeeriumile ja
siseministeeriumile ka politseiameti, majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi, maanteeameti ning autoregistrikeskuse esindajad.
Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee |
