Hoolimata sellest, et kitlid neile pikakasvulistele «doktoritele» väga hästi selga ei passinud, omandasid nad tipptehnoloogilise seadme käsitsemise oskuse mängulise kergusega. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Huviline
Kas ja kus saab peale laste ka tavainimene selle aparaadi eest läbi käija? Palju ta raha peab kaasa ...
Sirts
Ksa ju kinkis aparaadi, mitte haigekassa. Ksa täiesti eraettevõte, lihtsalt tegid vist heategevust.H...
|
|
Aparaat fikseeris sekundi jooksul, et Martin Müürsepal on hea silm – näeb silmaarstikabineti seinal olevast tabelist ära viimasegi rea. Tarmo Kikerpilli ja Gert Kullamäe puhul võib rõõmustada, et kõõrdsilmsuse all need mehed päris kindlasti ei kannata. Aga Tanel Teinist rääkides jääb vastuseta küsimus, miks ei saa mees palli platsil oma kätte nii sageli, kui peaks. Silmade tervisele pannakse alus lapseeas, saagu lapsest siis sportlane või mitte. Laste silmauuringutele spetsialiseerunud meditsiiniettevõte KSA Silmakeskus kinkis moodsa aparaadi Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikule just seepärast, et ka Kesk- ja Lõuna-Eesti lastel oleks moodsa aparaadini lühem tee ja kiirem pääs. Naerumeister Silmakeskuse direktor Marianna Nõmmik selgitas, et Tartu Ülikooli / Rocki korvpallureid kasutasid nad aparaadi esitlemisel elavate modellidena nimme ja tagamõttega. «Sportlaste silmad peavad korras olema,» rõhutas Marianna Nõmmik. Ja tunnistas siis: «Meil on plaanis Tartu Ülikooli korvpallimeeskonda edaspidi tõsiselt toetama hakata. Sponsorleping on just koostamisel.» Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku direktor Marika Kirss ja arst-õppejõud Piret Jüri rõõmustasid silmauuringuaparaati vastu võttes väga. Vaid mõne sekundi jooksul saavad nad nüüd kindlaks teha lapse silma optilise süsteemi tugevuse, registreerida, kas silmad vaatavad otse või viltu, ära mõõta silmapupillide diameetri ja silmade vahe ning teha selgeks, kas lapsel pole nägemisteljel head nägemist takistavaid hägususi. Inglismaal hüüdnime laugh maker – naerumeister – saanud aparaat toob kindlasti naeratuse näole ka kõikidele Lõuna-Eesti väikelastele ja nende vanematele. Seni võtsid niisugused uuringud aega vähemalt 40 minutit ning nõudsid lapselt, lapsevanemalt ja arstilt pingutust. Igale patsiendile jääb arstilkäigust mälestuseks silmafotoga sertifikaat. Võitlus laisa silmaga Marianna Nõmmiku sõnul kannatab kaks kuni viis protsenti Eesti elanikkonnast nn laisa silma haiguse ehk amblüoopia all. Arvuliselt tähendab see, et 35 000 inimest Eestis on ühest silmast pimedad, sest nad ei ole harjunud seda kasutama ja silmitsevad maailma vaid ühe silmaga. Seda ja paljusid teisi silmahaigusi on võimalik ravida või ennetada, kui need avastada varajases staadiumis. Kui jätta silmade tervis tähelepanuta, võib paljudel lastel tulla raskusi õppetöös, sportimisel ja ka soovitud ameti valimisel. |
