|
Üks põhjusi, miks meri ei ole kaetud vetikatega, on
toitainete, eriti raua, puudus. Kui aga lisada vette rauda, siis peaks see
ajama vetikad õitsema. Kasvades tarbiksid nad süsinikdioksiidi ja surres
vajuksid merepõhja ning viiksid nii süsinikdioksiidi ringlusest välja, vahendab
Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator The Economisti.
Peagi oleks CO2 kogus tööstusrevolutsiooni eelsel tasemel
ning probleem globaalse soojenemisega lahendatud.
Umbes kümne aasta eest tehti Antarktika lähedal katseid,
mille tulemused olid paljulubavad. Sellest ajast pole konkreetsete tegudeni
jõutud, kuid briti teadlase John Munfordi sõnul tasub seda kaaluda, sest
mõõdukas ookeanide «väetamine» võib aidata meid võitluses kliima soojenemise
vastu.
Kuid Munfordi mõttelend ei jää veel siinkohal peatuma. Milleks
lasta vetikail surra ja merepõhja vajuda, kui nad saaks ka kokku koguda ja
valmistada neist biodiislit? Paljud vetikaliigid sobivad selleks hästi ning on
juba pälvinud laialdast tähelepanu.
Seni loodud projektid on aga olnud seotud põhiliselt mageveevetikatega.
Neile on vaja spetsiaalseid kasvutingimusi ning kasvatamine võtab ruumi. Meres
on aga vaba ruumi külluses ning kasvutingimuste loomisega pole vaja vaeva näha.
Munfordi sõnul piisab Põhjamere-suurusest merealast, et
kasvatada nii palju vetikaid, millest eraldatud õlist saaks teha piisavalt
biodiislit, et asendada nafta kogu transpordis.
Siiani aga pole veel selge, kuidas merest vetikad kokku
koguda. Kui sellest probleemist üle saadakse, võib merevetikail põhinevaid
kütuseid oodata ees särav tulevik.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
