Harjumaal Maardus elaval 60-aastasel Liivi Vastral diagnoositi kaugele arenenud kasvaja möödunud aasta detsembris. «Mulle anti vähe lootust, kuid siiski otsustasid arstid katsetada keemiaraviga, mille eest olen neile väga tänulik, sest sellest on palju kasu olnud,» rääkis Vastra. Operatsiooni läbi teinud naine alustas keemiaravil käimist Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogiakeskuses augustis. Ravi saamas käib ta kord nädalas, ning iga kord tuleb tal toime tulla mitu päeva kestva iivelduse ja halva enesetundega, kuid sellega on ta tervise tagasisaamise nimel arvestanud.«Millega ma ei saa leppida on see, kuidas haigla on korraldanud keemiaravi vajavate inimeste ravimise,» kurtis Vastra. Arvestada tuleb päevaga Lõplikult katkes tema kannatus pärast viiendat raviseanssi 5. septembril, milda ta pidi ootama viis tundi. Koos analüüside tegemise ja arsti vastuvõtuga on Vastral kliinikus oodates kulunud ka terve tööpäev ehk üheksa tundi. Vastra kinnitusel ei süüdista ta arste ja õdesid. «Üksainus õde paneb seal kõigile nõela veeni ja segab rohtusid, kuid inimvõimetel on piirid,» tõdes Vastra. Naise sõnul kurtsid mitmed temaga koos oodanud inimesed sama muret. «Üks minuealine naine oli tulnud Sindist, ühel vanemal naisel aitas järjekorda hoida tema keskealine poeg, üks 70-aastane mees on pidanud seda taluma juba 30 korda,» kirjeldas Vastra. Ootamist raskendab tema sõnul lisaks see, et keskuses puudub kohvik, kust saaks süüa või juua osta. 34-aastane Harjumaal elav naine on keemiaravi saanud kaks aastat. Naise sõnul on ooteajad muutunud selle aja jooksul aina pikemaks ning ta on kogenud kõike seda, mida kirjeldas Vastra. «Arvestada tuleb alati terve päevaga, kuid on juhtunud, et vastuvõtuaeg saab enne läbi ja tuleb järgmisel hommikul tagasi tulla. Inimesed on närvilised ja murelikud. Olen oodanud seal koos inimesega, kel lisaks kasvajale oli suhkruhaigus, ning patsiendiga, kes nuttis, sest tal oli hirm oma veresuhkru taseme pärast,» meenutas ta. Põhjuseks ruumipuudus Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogiakeskuse keemiaravi osakonna juhataja Helis Pokkeri kinnitusel on haigla probleemist teadlik ning pingutab lahenduste leidmiseks. Praegu on haigla selgitusel põhjuseks ruumipuudus, mis laheneb pärast remonti uue aasta alguses. Toitlustaja leidmiseks lubas haigla korraldada konkursi ning ooteaja lühendamiseks on kavas võtta kasutusele elektrooniline vastuvõtusüsteem, kus igale inimesele määratakse kindel vastuvõtu kellaaeg. Praegu on kellaaja asemel määratud vaid ravi kuupäev. «Sellisel juhul peaks ooteaeg lühenema ehk isegi veerand tunnini, aga mõningase ootamise ajaga peavad inimesed ikkagi arvestama,» sõnas Pokker. Pärast remonti hakkab osalise koormusega tööle lahustuskeskus, kus valmistatakse ravimilahused ette ning ka sellega võidetakse aega. «Praegu on tõesti elav järjekord ning me ei saa kedagi eelistada, see oleks ebaeetiline,» selgitas Pokker. Kvaliteet vs mugavus Raskematel päevadel käib keskuses keemiaravi saamas kuni 35 inimest, kelle jaoks on olemas üks laborant ja 1,5 õekohta. «Otsime keemiaravi õdesid juurde, ning kavas on muuta ka arstide töökorraldust nii, et ühele päevale ei kuhjuks palju haigeid,» lubas Pokker. Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktori Peeter Padriku sõnul tuleb Tartuski mõnel päeval inimestel kaua oodata. «Päevas käib mitukümmend inimest, kuid suurem osa ootamisest kulub siiski analüüside ja arsti vastuvõtu peale, keemiaravi kabineti ukse taga pikalt ootama ei pea,» kinnitas ta. Padriku hinnangul on ka Tartus probleemiks ruumipuudus, mis peaks lahenema pärast kliiniku ümberehitust. «Samas on neil inimestel ikkagi parem käia kodust ravil, kui jääda haiglasse sisse – arstiabi ei saa võtta nagu juuksuriskäiku. Siin on kvaliteet tähtsam kui mugavus, ning Eestis saavad inimesed väga kvaliteetset ravi,» sõnas Padrik.
Keemiaravi viisid • Keemiaravi on kasvaja vastane medikamentoosne ravimeetod, kus rakumürkidega hävitatakse kasvajarakke. • Keemiaravi kasutatakse erinevate vähiliikide puhul, kas ainsa või kombineeritud ravimeetodina. • Ravi võib kesta ühest korrast mitme aastani. Protseduuri pikkus ambulatoorses ravis ulatub poolest tunnist mitme tunnini. Allikas: PERHi onkoloogiakeskus |
