|
"Siiani jääb kosmosetehnika väljatöötamine Eestis veel Nõukogude Liidu aega,
kuid loodame, et Eesti ettevõtted, kellel on olemas vastav potentsiaal,
tulevikus osaleda kosmosetehnika väljatöötamises,» rääkis Ergma
aripaev.ee-le.
«Näiteks Eesti firma Vertex on valmistanud detaile Euroopa Kosmoseagentuuri
(ESA) 35-meetrise antenni jaoks, mida kasutatakse Austraalias,» lisas ta.
Ergma arvab, et Eestil on võimalus kaasa lüüa ESA GMES (globaalne seire
keskkonna ja turvalisuse heaks) programmis, mis on Euroopa algatus realiseerida
keskkonna ja turvalisusega seotud andmete ja teabe teenus.
GMESi võimalikud teenused on kaardistamine, toetus hädaolukordadega
toimetulekuks looduskatastroofide korral ja ennustused ja prognoosid on
rakendatavad merealadele, õhu kvaliteedi ja põldude saagikusele.
Eesti teadlased on osalenud kosmoseuuringutes pikemat aega ja praegugi on
Tartu Observatooriumi teadlased seotud kahe uurimisprogrammi - Planck`i ja
Gaiaga, samuti kasutavad Eesti teadlased kasutavad satelliitpilte Eesti metsade
seireks, põllumajandusmaade monitooringuks ning samuti Balti mere ja Eesti
järvede monitooringuks.
20 juunil kirjutati alla ESA ja Eesti koostöölepe kosmose alal ning Ergma
hinnangul võib Eesti saada edu korral aastaks 2015 ESA
täisliikmeks. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |