|
Kadrina
vallas Vatku külas Elja talus puhkesid vaarikad õide alles septembris,
nüüd on seal juba paar nädalat saanud noppida ka ilusaid küpseid marju, kirjutab Virumaa Teataja.
«Need
vaarikad on ajanud end meie aeda naabrite juurest, seal aias on varred
samuti marju täis,» rääkis talu perenaine Elja Innos. Loodusime Elja
Innose arvates on vaarikad igati tavalised ja suvised. «Nagu looduse
ime, esimest korda näen sellist asja, pole väetanud ega midagi,»
imestas Innos. Osa vaarikaid on veel õites ning oodata on uusi küpseid
marju. Katteloori, mis tagaks ehk veelgi hilisema ja parema saagi,
taluperenaine paigaldanud ei ole. «Huvitav oli seegi, et juunis, kui
vaarikad tavaliselt õitsele puhkevad, meie aia omad seda ei teinud,»
arutles Innos. Jõgeval suvekodu pidav Ilmar korjas eile aiast
samuti vaarikaid. «Täitsa ilusad punased olid,» kiitis ta ja lisas, et
maitse polnud üldsegi paha. Jõgevamaal asuva Pruuli puukooli
peremehe Riho Pruuli sõnul on täiesti olemas vaarikasordid, mis
kannavad punaseid marju kuni külmade tulekuni, septembris võib neilt
veel täitsa korraliku saagi saada. «Sügisel muutuvad hilised marjad
siiski hapuks ega maitse enam nii hästi,» selgitas Pruuli. Ta
märkis, et sügisesi sorte võib täiesti vabalt avamaal kasvatada.
Teinekord võib juhtuda ka nii, et suvised vaarikasordid kannavad vilja
mitu korda: esimest korda suvel ning teist korda sügise hakul. Väike-Maarja
vallas Pudiveres elav Ellu Talvis, kelle firma OÜ Vaarikas tegeleb
maasika- ja vaarikakasvatusega, kinnitas, et hilised marjasordid on
täitsa olemas. Selliseid sorte saab tellida näiteks kataloogist «Unistuste aed». Temal endal kasvab aias «Poland», mis praegu marju
kannab. Saagikad suvised vaarikad Ellu
Talvis ütles, et istandustes kasvavad tavasordid annavad tänavu
vaarikaid samuti septembris. «Nädal tagasi sai neid alumistelt okstelt
veel peoga süüa.» Marju on ilmselt praegugi, kuid Ellu Talvis pole
vaatamas käinud. «Alumistel okstel on varemgi sügise hakul
mõned vaarikad olnud, kuid nii, et lausa peoga korjata saab, on sel
aastal küll esimest korda,» lausus Ellu Talvis. Ja selgitas, et
harilikud vaarikasordid valmivad tavaliselt juuli keskpaigas ning
vaarikaaeg kestab umbes kolm nädalat. Seda, et vaarikad tänavu teist
korda õitsele oleksid puhkenud, Talvis aga ei täheldanud. Polli
aiandusuuringute keskuse teaduri Asta Libeki sõnul on olemas
taasviljuvad ehk remontantsordid, mis vilju tõepoolest sügisel
kannavad. «Kui tavasordid on kaheaastase tsükliga, see
tähendab, et esimesel aastal tekib võrse ning saaki kannavad need alles
teisel aastal, siis remontantsortidel puhkevad õied varre tipus juba
sügisel ning neist arenevad viljad.» Teisel aastal annavad remontantsordid ka suvist saaki, kuid siis arenevad pungad vartel. «Tänavu
on tõesti natuke teistmoodi aasta, et need sordid, mille uued võrsed
viljuvad tavaliselt alles järgmiseks aastaks, kannavad varre tipus nüüd
sügisel õisi ja marju,» arvas ka Libek. Mõnes aias annavad
vaarikad juba teist saaki. «Vanad varred, mis on saagi all olnud,
kuivavad pärast marjaaega ära. Pungadest on arenenud uued võrsed, mis
praegu saaki kannavad,» selgitas Libek. Tema sõnul on sügisene
vaarikasaak tingitud ilmaoludest, kuid millest täpselt, ei osanud Asta
Libek kindlalt öelda. «Võimalik, et mõjunud on vahepealsed eriti soojad
ja kuivad ilmad,» arvas ta. |
