Reis

Loodusesõpradel on igal aastaajal oma tegevused, mida lihtsalt peab tegema, et sellest ajast õige maik suhu ja elamus saada. Näiteks talvel tuleb täiskuuööl välja jalutama minna, imetleda kuu paistel sätendavat lund ja kuulatada lume krudisemist talla all.

Sügisel tuleb aga hullata kollastes vahtralehtedes. Ent enne seda kui värvilised lehed maad katavad, tuleb kindlasti ära käia soos. Sest sügisesel sool on pakkuda nii mõndagi – nii lõhnu, värve kui ka suupoolist.

VIIMASED KOMMENTAARID villu Autor võiks täpsemalt  kirjeldada seda sood  kus sügisesel ajal  murakaid  saab:)) Soovitan Tal  endalgi... Teised kommentaarid

Sügisese soo lõhnadele pole võrdset – soo lõhnab värskelt ja samas kirbelt, õhus on tunda turba, jõhvikate, sookailu, sambla ja kidurate mändide segu.

Sügisene soo on silmale üks äraütlemata kaunis vaatepilt, pakkudes nii kuldset kui ka kärtsu punast, õige mitut tooni rohelist ja pruuni.

Ja need sügisese soo maitsed – jõhvikad. Tervislikule jõhvikajoogile on raske vastast leida.

Rabadest ja soodest, kuhu sügisel ninasõõrmeid, silmi ja maitsemeeli hellitama minna, ei tohiks Eestimaal küll puudust tulla. Pildil olev Valgesoo raba Põlvamaal on vaid üks paljudest.

Reisilisa rubriik «Ise nägin» ootab lugejate kaasalöömist. Saatke meile foto ja kirjeldus, mida nägite või kogesite ning mis tundeid ja mõtteid see teis tekitas, aadressile reis@postimees.ee.