|
Igal juhul on kindel, et hinge saab sisse neisse majadesse, millesse rajaja
ise seda «müürida» tahab. Üpris selgesti on äratuntavad majad ja kodud, mida
südameheadusega on enda tarbeks või endast väärilise jälje mahajätmiseks
rajatud.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | B
Eelmisega täitsa nõus. Tartu Supilinnas on mitmeid selliseid maju, mida esile tõsta. Oa 1 selliste m...
noojah
"Tartus, arhailises Supilinnas, Oa tänaval, Emajõe läheduses on lõpusirgel 20. sajandi alguses ehita...
|
|
Kuigi ka paljudel tänapäevastel majadel on oma hing sees, on vanade majade
juures siiski tunda mingit erakordset hõngu.
Kui keegi on kunagi käinud Tallinna vanalinnas mõnes räämas hoones, kus samas
võib leida tähelepaneliku uurimise järel uskumatult kauneid, aga halvasti
koheldud detaile, siis see inimene ilmselt teab, millisest tundest on jutt.
On tore, et leidub neid, kellel on julgust ning entusiasmi selliste majade
korda tegemiseks ja uuesti elule äratamiseks. Mingil hetkel oli vana hoone
renoveerimine ja selle korteritena mahamüümine võib olla paljudele lihtsalt
tulus äri. Praegusel hetkel tundub, et tõsiseid kasumimarginaale taga ajades
peab siiski midagi lihtsamat ette võtma, kui vana hoone renoveerimine.
Hetkel on võrreldavaid renoveerimisprojekte üle Eesti käimas mitmetes
paikades, nii suuremates linnades Tallinnas ja Tartus kui ka idüllilistes
väikelinnades nagu Viljandi ja Haapsalu. Näiteks Viljandis on hetkel
paralleelselt käsil kahe väärika korterelamu rekonstrueerimine.
C. R. Jakobsoni tn 26 on tööd lõpusirgel 1881. aastal ehitatud kortermaja
juures ning Pikk tn. 33 on renoveerimistööd täies hoos 20.sajandi algusaastatel
rajatud hoones. C. R. Jakobsoni tn 26 maja arendajaks on NN Arendus.
Viljandis asuv C. R. Jakobsoni tn 26 kinnistu puhul andis inspiratsiooni
asukoht Viljandi kesklinna romantilises agulirajoonis, mille väärtus ajas ei
lange. Hoone ehituslik olukord oli hea ning läbi juurdeehituse oli võimalik luua
piisav arv mõistliku plaanilahendusega kortereid. Huvitava ja ajastutruu
lahenduse saavutamise nimel kasutati ära vanu palkseinu ja kõrgeid, kahepoolseid
aaderdusega uksi, 125 aasta vanust põranda- ja laelaudist ning seinamaalinguid.
2007. aasta lõpuks valmib Viljandis Pikk tn 33 kortermaja, mis paikneb ürgoru
nõlval ning kust avanevad vaated järvele.
Maja on pärit 20. sajandi algusest ning läbimas täielikku uuenduskuuri.
Kortermajas renoveeritakse vanad kahhelahjud, akende ja uste valmistamisel on
kasutatud neutraalset valget värvi. Samas on sisse toodud ka mitmeid modernseid
elemente.
Haapsalus, Suur-Mere tn 20 renoveeritakse stiilne korterelamu, mis asub
kordumatult elegantses ja unikaalses kohas, paiknedes Haapsalu ajaloohõngulises
vanalinnas, vaid 20 meetri kaugusel merepiirist. Maja ise on ehitatud 1900.
aastatel, kahjuks ei ole säilinud vanu detaile, seega on tegemist täiesti uute
materjalidega ning lahendustega.
Tallinnas renoveeritakse heas asukohas, Rohu tn 23 ja 25 paiknevad
korterelamud. Tegemist on 20. sajandi alguses ehitatud puithoonega.
Tartus, arhailises Supilinnas, Oa tänaval, Emajõe läheduses on lõpusirgel 20.
sajandi alguses ehitatud hoone uuenduskuur. Maja rekonstrueerimisel on kasutatud
loodussõbralikke materjale.
Üldjuhul paiknevad renoveeritavad majad heades või erilistes kohtades mis
tahes asustusüksuse mõistes. Seda seepärast, et ajal, kui need hooned ehitati,
olid linnad ju oluliselt väiksemad ja kompaktsemad ning seetõttu paiknevad need
piirkonnad praegusel hetkel kõrgelt hinnatud südalinnas või puitmajade puhul
tihti ka nostalgiahõngulistes agulites.
Neis piirkondades on ka terviklik infrastruktuur ja tavapärasest enam
rohelust. Sellistesse ajaloohõngust pakatavatesse majadesse ostavad endale kodu
kindlasti mõneti erilised inimesed, kes otsivad kodust midagi enamat kui
lihtsalt seinad ja katus ilma eest kaitsmas ning radiaator talvel sooja andmas.
Need inimesed peavad tundma austust ajaloo vastu, nagu ka need, kes vanu hooneid
tänapäeva toovad.
|
