| Vesinik on kütusena atraktiivne, sest ei tekita mingit
ohtlikku saastet. Kuid vesinikku on keeruline transportida ning vesinikuautod
ei sõida ühe paagitäiega kuigi kaugele, kirjutab Tartu Ülikooli
tehnoloogiaportaal Novaator.
Paljud teadlased üritavad leida mooduseid vesiniku
tihedamaks kokkupakkimiseks: näiteks püütakse selleks kasutada süsinikust
nanotorusid või hoida vesinikku ajutiselt keemiliste ühendite koosseisus.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Myrmidon
Kui aga alumiiniumoksiidi elektrolüüsitakse päikeseenergiaga siis on puhtamuidu?
alkeemik
lihtsam on sõita puhta alumiiniumpulbri jõul.
|
|
Jerry Woodall Purdue ülikoolist on aga pakkunud lahenduseks
tankida autosse hoopis vesi ning lagundada see sõidu ajal vesinikuks ja
hapnikuks.
Selle aasta esimeses pooles teatas Woodall, et tal õnnestus
saada vesinikku, kasutades alumiiniumi ja galliumi sulamit. Sulam sisaldas aga
peamiselt galliumi, mis on alumiiniumist oluliselt kallim. Eile pidas Woodall
nanotehnoloogiakonverentsil ettekande, kus teatas, et on edukalt katsetanud ka
sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist.
Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega
kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks. Reageerides
hapnikuga moodustab alumiinium alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline
reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et
alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb.
«Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab
sellisel kaitsval kihil moodustumast. Täpne molekulaarne mehhanism ei ole veel
lõpuni selge, kuid galliumi roll seisneb selles, et oksiidikihti jäävad augud,
mis lubavad alumiiniumil edasi reageerida,» selgitas USA
energeetikaministeeriumi ekspert Sunita Satyapal.
Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta
alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi
paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja
alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et
sellest taas alumiinium tehtaks.
Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub.
Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav
lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse
fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele
soojenemisele annaks see ainult hoogu juurde.
Sama probleem vaevab ka teisi vesinikutehnoloogiaid. Ilmselt
oleks parim lahendus toota alumiiniumi (või vesinikku) seal, kus on piisavalt
taastuvaid energiaressursse.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
