Eesti alampalk edestab ELis vaid Lätit ja Leedut
(21)
19.08.2005 00:01
Kaire Uusen, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eile avaldas Eurostat ELi 2005. aasta miinimumpalkade uuringu, mille järgi
kuulub Eesti juba mitmendat aastat viimaste riikide hulka, edestades veidi
ainult Leedut ja Lätit.
Euroopa riikide kõige madalam miinimumpalk on 1800 ja kõrgeim ligi 23 000 Eesti krooni, teatas Eurostati uus uuring. Kõige madalamat alampalka makstakse uuringu andmetel Lätis ja kõrgeimat Luksemburgis.Euroopa madalaimad alampalgad on Ida-Euroopa riikides, millest kõrgeimat, 3670-kroonist alampalka saab Tšehhis. Ida-Euroopa madalaima ja kõrgeima alampalga vahe on kahekordne. Luksemburgi alampalk on Eestis makstavast alampalgast koguni 8,5 korda suurem. Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) juhi Harri Taliga sõnul teda Eurostati tulemused ei üllatunud: «Oleme endiselt viimaste hulgas, nagu varasematel aastatelgi.» Eestlannad alampalgal Ehkki Eesti ei jää üldises pingereas päris viimaseks, on Eestis alampalka saavate naiste hulk võrreldes meestega märksa suurem kui teistes riikides. Samuti moodustab Eesti alampalk tööstuse ja teeninduse valdkonnas makstavast keskmisest palgast veidi üle 30 protsendi. Kõigis teistes riikides on see osakaal suurem. Taliga hinnangul näitab see Eesti reaalset olukorda. «See näitab, et Eesti palgapoliitika on väga kehv ja alampalga saajate osatähtsus väga suur. Eesti jaoks võiks olla auasi olla eestpoolt kolmas,» rõhutas Taliga. «Seepärast peame alampalga tõstmist väga oluliseks.» Eurostati uuringusse olid kaasatud ka ELi kandidaatriigid Türgi, Bulgaaria ja Rumeenia ning selgus, et Eesti alampalk 2690 krooni jääb alla isegi Türgis makstavale 3700 krooni suurusele miinimumpalgale. EAKL teatas eile, et võttes arvesse keskmise palga kiiret kasvu ja Eesti väga head majandusseisu, kavatsevad nad järsult suurendada alampalga nõuet 2006. aastaks, sest kevadel seatud eesmärk 3100 krooni ei taga alampalga tõusu varem kokkulepitud tasemele. Nõuavad tõusu «Täpset summat ei tahaks praegu veel nimetada,» ütles Taliga. Päev varem oli EAKL teatanud, et nõuet tõstetakse mõnesaja krooni võrra, kuid mitte üle 3500 krooni. Taliga sõnul soovivad nad samuti seda, et üleriigilise alampalga asemel hakataks palgakokkuleppeid sõlmima valdkonna tasandil. Eurostati uuringus tõdetakse, et alates 2000. aastast on toimunud märkimisväärne elatustaseme tõus Tšehhis, Eestis, Lätis, Maltal, Hollandis, Sloveenias, Slovakkias ja Suurbritannias. Teistes uuritud EL riikides, sealhulgas Leedus, ei ole Eurostati andmetel muutusi olnud või on olukord isegi kehvemaks muutunud. ELi kandidaatriikidest on kõige väiksem alampalk Eurostati uuringu järgi Rumeenias ja Bulgaarias, kus madalaim makstav palk täistööaja eest on vastavalt 1120 ja 1200 krooni.
|