Õiguskantsler võrdleb Puiatu erikooli keskaegse vanglaga
14.05.2008 00:01
Dagne Hanschmidt, reporter
Üleeile Puiatu erikooli erakorralise kontrollkäigu teinud õiguskantsler Indrek Teder süüdistab kooli juhtkonda laste jõhkras väärkohtlemises ja nõuab koolijuhtide vastutusele võtmist.
|
| |
|
 |
Pildilolevat poissi peavad õpetajad teistest eraldi hoidma, sest muidu pekstaks ta lihtsalt läbi. Selliseid vägivallaohvreid on koolis teisigi.
Foto: Priit Simson |
|
|
|
|
Erakorralisi ja etteteatamata kontrollkäike asutustesse teeb õiguskantsler haruharva. Põhjus, miks Teder koos lastekaitseekspertidega üleeile Viljandi maakonnas Puiatu poistekooli majas põhjaliku uurimistöö tegi, on ehk ootamatu – palve selleks esitas erikooli enda psühholoog.
Ligi kolm kuud tagasi Puiatus tööle asunud Helina Mändmets oli sealsest olukorrast rabatud. Tema sõnul kohtleb juhtkond 10–17-aastaseid poisse alandavalt, ei suuda tagada nende turvalisust, koolis puudub korralik arstiabi, erivajadustega lastele pole loodud elementaarseid tingimusi ega anta võimetekohast haridust.
«Kõige selle tõttu tekkinud stressiolukord süvendab laste probleeme veelgi, nad põgenevad tihti ning on üksteisele ohtlikud. Vägivald on meie koolis norm, eriti kannatavad selle all väiksemad ja vaimse alaarenguga lapsed,» kirjutas Mändmets õiguskantslerile.
«Sellisel kujul toimiv kool toodab kurjategijaid, kuna kriminaalse taustaga õpilased annavad kriminaalset subkultuuri edasi teistele ning vägivald kuulub nende elustiili juurde,» lisas psühholoog.
Kool ei anna Mändmetsa sõnul näiteks vaimse alaarengu ja tugeva psüühikahäirega lastele, keda on koolis enamik, vajalikku eriharidust, vaid sunnib neid õppima tavaprogrammi järgi, mis käib poistele üle jõu. Psüühikahäiretega lapsed ei saa vajalikku ravi ning puudub isegi koht, kus haige laps saaks taastuda.
«Näiteks peksmise tagajärjel peapõrutuse saanud poiss oleks pidanud nädal aega rahulikult lamama, kuid seda võimalust tal polnud,» märkis Mändmets. Ette heitis ta koolile ka seda, et kartseris tuleb lastel oma loomulikke vajadusi rahuldada ämbri peal.
Kooli kontrollinud ekspertidest ja õiguskantsleri büroo töötajatest delegatsioon leidiski eest kartserid, mille nurkades haisesid laste väljaheidetega täidetud ämbrid.
Lastepsühholoogid ja -psühhiaatrid asusid seepeale eri ruumides poisse ükshaaval küsitlema. Nad kuulsid nii ööpäevastest, igasuguse järelevalveta kartsasistumistest, kusjuures magada tuleb vahetamata linade vahel, kui uudsetest karistusmeetoditest, nagu öösiti tundide kaupa koridoris seismine ja, kangid käes, tundide viisi saalis jooksmine.
Lastega vestelnud Tallinna lastehaigla lastepsühhiaatri Piret Visnapuu sõnul räägiti 28 poisiga kooli 43 õpilasest ja tulemus oli masendav. «Sattusin laste vanglasse, mitte erivajadustega laste kooli,» märkis ta.
Ühe peaprobleemina mainis psühhiaater, et kooli õpetajatel ja turvatöötajatel puudub autoriteet, nad kehtestavad end vaid kartsa abil. «Kuid on ju ammu teada, et see asja ei paranda,» sõnas Visnapuu.
Enamik õpilastest on tema sõnul varem vaimselt ja füüsiliselt väärkoheldud ning nende kohtlemine kurjategijatena ei aita täita kooli tegelikku ülesannet ehk mõjutada poisse oma käitumist parandama. Visnapuu meenutas vestlust väikese poisiga, kes pidas kartsa elu loomulikuks osaks ega osanud oma edasistki elu ilma kinniistumisteta ette kujutada.
Puiatu kooli Eesti häbiplekiks ristinud õiguskantsler Indrek Teder märkis, et praegusel kujul kasvatab kool kurjategijaid ning riik peab kiiresti otsustama, mida selle «keskaegse vanglaga» ette võtta.
«Ma ei usu hästi, et sama juhtkond seal jätkata saaks,» nentis ta. «Need lapsed vajavad ravi, mitte karistamist.» Teder märkis, et näiteks Tapal asuv poiste erikool kasutab hoopis teistsugust lähenemist ning tulemused on head.
Puiatu erikooli turvatöö juhataja Elmo Metsamaa nentis Postimehele eile koolimaja näidates, et kasvandikega oleks teistsuguste meetoditega väga raske toime tulla. Tema sõnul on võimatu pidevalt kõigil silma peal hoida, sest omavaheline togimine läheb lahti kohe, kui õpetaja korraks selja keerab. Turvakaamerateks pole aga koolile raha antud.
«Oleme püüdnud teha kõik võimaliku, et neist inimesi kasvatada,» sõnas Metsamaa, nimetades õiguskantsleri hinnangut ülekohtuseks.
Eile kiiresti haridusministri juurde kutsutud erikooli direktor Toivo Luik möönis Tõnis Lukasele oma süüd. Lukas lubas koolis korraldada uurimise ja kinnitas, et kui Tederi hinnangus märgitu vastab tõele, ootab juhtkonda ees vallandamine. Õiguskantsler lubas esitada avalduse ka riigi peaprokurörile, kontrollimaks, kas on alust algatada kriminaalmenetlust. |
|
|
|
|
