| Selgus, et alpiriigi autoäri on sama väike kui riik ise: aastas ostavad sealsed 7,5 miljonit inimest kõigest 280 000 uut autot. Aga eks öelnud juba Remarque oma raamatus «Taeval ei ole soosikuid», et šveitslased peavad pillajaks igaüht, kes kulutab rohkem, kui pangahoiuse intressidelt laekuvad intressid (NB! JUST NII ÜTLESKI!!!) talle sisse toovad– ju nad siis eelistavad vanade romudega sõita. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ehee
Nissani edasiviivaks jöuks on kaks kardaani,
Sass
Jutt nagu soidaksid shveitslased vanade autodega ei vasta to~ele. Esiteks, shveitsi u"hiskondlik tra...
|
|
Ja kõige müüdum automark on muidugi Volkswagen. Aga ometi oli selles lookeses peidus üks üllatus. Nimelt on Šveits luksusautode tootjatele tähtsamaid turge. Näiteks Bugatti müüs eelmisel aastal Šveitsis kuus autot ja sellega tõusis isepäine väikeriik Bugatti suurimaks turuks Euroopas. Kui palju seal mullu Ferrarisid, Aston Martineid, Bentleysid ja muid argisemaid luksussõidukeid müüdi, ei suutnud meelde jätta– kõiki kolme marki ikka sadade kaupa. Seetõttu pole mingi ime, et ehkki üldjoontes kujunes tänavune Genfi autonäitus keskkonnasõbralike väikeautode ja jumal teab mis põhjusel linnamaastureiks nimetatavate sõidukite haigutamapanevaks paraadiks, ütlesid oma sõna sekka ka luksusautode tootjad– hea võimalus mudeliuudised klientidele koju kätte viia. Alfa Romeo 8C Competizione Spider Kui Alfa Romeo 2003. aastal Frankfurdi autonäitusel esimest korda 4,7-liitrise mootoriga 8C Competizionet näitas, vandus firma kogu PR-osakond, käsi piiblil, et tegu on vaid näpuharjutusega, mis peab näitama Alfa võimalikku uut disainisuunda. Kolm aastat hiljem näidati Pariisi autonäitusel sedasama 450-hobujõulist autot– ainult et nüüd juba täiesti tootmisküpsena. Samas kinnitati, et 8C Competizionet tehakse vaid 500 eksemplari hinnaga umbes 2,4 miljonit krooni tükk. Ent süües, teadagi, kasvab isu, ja Alfal on raha vaja nagu kalal vett. Aga kord oli juba sõnu söödud – kuidas nii teha, et saaks raha, aga mitte igavese uduajaja maine? Lihtne: lõikame autol katuse pealt ja teeme selliseid veel 500 tükki. Ainult et seekord juba 2,8 miljoni kroonise hinnaga. Kõik pool tuhat 8C Competizione Spiderit– mida tol hetkel veel olemaski polnud– leidsid endale ostja sama päeva õhtuks, mil hind välja hõigati. Jaguar XKR-S Coupé Sarnaselt Alfa Romeoga püüab ühte autot mitu korda maha müüa ka Jaguar. Genfi näitusel oli firma suurimaks uudiseks mudel XKR-S Coupé. Mis on eriline selle poolest, et on kõige kiirem XK-seeria mudel. See on siiski teadmine, mille üle oskavad rõõmustada ilmselt ainult Jaguari turundusinimesed. Lihtsurelikke huvitab küllap palju rohkem teadmine, et 200-eksemplarilise seeriana toodetav XKR-S jõuab sajakilomeetrise tunnikiiruseni kõigest 4,2 sekundiga ja jätkab kiirendamist, kuni spidomeetriosuti numbri 280 kohal peatub– rohkem arvuti ei luba. Kui palju suvel müügile jõudev auto maksma hakkab, pole veel selge, kuid arvestades XK alghinda (Eestis 1,3 miljonit krooni), võib XKR-Si hinnaks ennustada ümmarguselt kaks miljonit krooni. Lamborghini Gallardo LP560 Lamborghini uusim mudel Gallardo LP560 oli ilmselt Genfi näituse üks suuremaid publikumagneteid– kui mitte kõige suurem. Ja pole ka ime– kes ei tahaks ajal, mil nafta hind iga päev uue rekordi püstitab, näha autot, mis kulutab linnasõidul saja kilomeetri kohta 32 liitrit bensiini? Aga kindlasti läheb iga tilk asja ette. Näitusel küll uksesuuküsitlust ei tehtud, aga kui oleks tehtud ja esitatud küsimus «Millise näitusel nähtud auto plakati te seinale kleebiks?», oleks ilmselt üheksa inimest kümnest vastanud «Gallardo LP560!» Ülejäänud rahulduks roosa Mini kabrioleti pildiga või millegi muu sama imalaga. Kui väikese eriseeriana valmistatavat Reventoni mitte arvestada, on Gallardo LP560, mille 6,5-liitrine V12-mootor virutab auto, mis näeb välja nagu teismelise unelm, sajakilomeetrise tunnikiiruseni 3,4 sekundiga, ilmselt kõigi aegade vingeim Lamborghini. Lexus LF-A Roadster Lexuse praegune kabriolett SC näeb välja nagu lihavõttemuna, millele keegi peale on istunud. Või ilma katuseta viimane Ford Scorpio. Võrreldes sellega on Genfis näidatud ideeauto LF-A kindlasti vähemalt disaini poolest tubli edasiminek, kuid ikkagi meenutab BMW M3 ja Mercedes-Benzi AMG-mudelite konkurendiks kavandatud auto kangesti 1980. aastate ulmefilmide autosid. Auto jõuallika kohta pole esialgu suurt midagi teada, kuid kinnitamata andmetel hakkaks sõidukit liigutama viieliitrine V8, mille 423 hobujõudu jõuavad ratasteni kaheksakäigulise järjestiklülitusega käigukasti kaudu. Et vähemalt näituseautol oli jahutusradiaator tagaosas, võib oletada, et Lexuse insenerid vähemalt kaaluvad mootori istutamist auto keskele, mitte esiossa – ikka selleks, et kaalu ühtlasemalt jaotada ja juhitavust parandada. Maserati Gran Turismo S Eestis ei ole maasturitega tegelikult suurt midagi teha, sest nii hullud meie teed ka ei ole. Supersportautoga pole siin ka midagi peale hakata, sest nende jaoks on meie teed jälle liiga hullud. Ja GT-autot ei ole ka mõtet osta, sest Eesti on liiga väike. Ja vaat sellest on kahju, sest Maserati Gran Turismo S on sama ilus kui ratastel Heidi Klum. Gran Turismo ei ole iseenesest uus auto, Genfis esitletud erimudel S on selle auto parimate iseloomujoonte edasiarendus. Mõistagi tähistab S sportlikkust, mis on reisiauto– tähendab ju gran turismo «suurt reisi» – juures kahtlemata oluline. Uhiuus 4,7-liitrine V8 toodab 7000 minutipöörde juures 440 hobujõudu– 35 hobujõudu rohkem kui tavaline Grant Turismo. Maserati juhatuse esimehe Roberto Ronchi hinnangul on Gran Turismo S läbi aegade kiireim Maserati: tippkiirus 295 kilomeetrit tunnis ja sajakilomeetrise tunnikiiruse saavutab see vähem kui viie sekundiga. Maybach Landaulet Maybachi viies mudel järgib väga täpselt eelmise sajandi alguses üsna menukate landoode kontseptsiooni– majesteetlikul autol jätkub kõvakatust vaid sohvri pea kohale, sest keda huvitab, kuidas teenijainimene päikesepruuni jume saab. Tagaistmel reisijad võivad seevastu väiksema kopteri maandumisplatsiks piisava katuse kokku klappida ja tunda end otsekui päikeselisel aasal piknikku pidavat– eriti kui istmetevahelisse laekasse peidetud hõbedast pokaalid tasakesi kilisevad. Mida need ilmselt ei tee, sest Maybachi üks trumpe on hääletu liikumine ja klaasiklirin ei käi ilmselgelt kokku Saksa inseneride arusaamaga vaikusest. Maybachi suurima mudeli 62 S põhjale ehitatud Landaulet sündis väidetavalt klientide nõudmisel. Iseasi, kes midagi sellist tahta oskas. Ehkki mine tea, võib-olla ütles mõni Araabia naftašeik tõesti: «Tehke nii hea auto, kui vähegi oskate, aga võtke katus ära!» Nissan GT-R Mis see on: terasest, süsinikkiust ja alumiiniumist kere, südameks 3,8-liitrine kahe turboga mootor võimsusega 480 hobujõudu, edasiviivaks jõuks kaks kardaani, progresseeruv neljarattavedu ja kuuekäiguline kahe siduriga poolautomaatne käigukast? Loomulikult Nissan GT-R, klassika uues kuues. GT-R on aasta oodatuim sportauto ja võib arvata, et selle 1,26 miljoni krooni kanti jääv alghind ei jää kusagil maailmas takistuseks tuhandetele kiirusekummardajatele, kes peavad oma elu raisatuks, kui nad ei saa ühel ilusal päeval GT-Ri võtmeid taskus kõlistada. Rolls-Royce Phantom Drophead Rolls-Royce võinuks oma stendi juurde riputada sildi «Ainult kohalikele,» sest ilmselt saab Šveitsist Phantom Dropheadi üks suuremaid turge. Kohe pärast Suurbritanniat, Araabia Ühendemriraate ja New Yorgi neegrite räpivideoid. Hoolimata lugupidamisest, mida Rolls-Royce’i logo tekitab, tuleb tõdeda, et Phantom Drophead näeb pisut naljakas välja. Kui disainerite eesmärk oli luua soliidne ja sama sportlik kupee, siis nende kahe ühendamine on neil imekenasti õnnestunud. Auto meenutab torukübaraga kõhukat, umbes 64-aastast ülemteenrit, kes sabakuue hõlmade lehvides hommikuse rongi peale tõttab. Seda hirmu, et tal võhm otsa saab, ei tohiks olla. 6,7-liitrisest mootorist on välja võetud vaid 460 hobujõudu– ilmselt piisaks mõne mutri keeramisest või vooliku vahetamisest jämedama vastu, et hobujõude kaks korda rohkem saaks. Wiesmann MF5 Võta mõni BMW vägevama otsa mootoritest, naeluta sellele ümber 1930ndate aastate disaini meenutav kere ning kleebi hinnasildile seitsmekohaline number– nii sünnivad Wiesmannid, ühed omalaadseimad autod tänapäevases automaailmas. Legend räägib, et esimese auto ehitasid vennad Wiesmannid oma kodumaja keldris ja neil olnud tükk tegemist, et auto õue saada. Käsitööna– nagu kõik Wiesmannid– valminud MF5 lendab paigaltstardist sajakilomeetrise tunnikiiruseni 3,9 sekundiga ja tippkiirus on 310 kilomeetrit tunnis. Ent vahest rabavamgi kui need numbrid on auto kaalu ja võimsuse suhe – 2,7 kilo ühe hobujõu kohta. |
