Vaatamata sellele, et tegemist on kuningriigiga, mille alamatest suur osa pärineb aristokraatlikust soost, tunnistavad Eesti ettevõtjad kui ühest suust, et inglastega äri ajada on pea sama kui eestlastega. Sest millegipärast on inglaste rahumeelsus, konservatiivsus, aga ka huumorimeel eestlastele üsna meelepärased. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | kõiketeadja kui sa ise pole Inglismaal elanud, ära kommenteeri nende majandust, sest see on võrreldes Eestiga pa...
|
| Briti omanikele kuuluva Rakvere Piima juht Jaanus Vihand tunnistas ühtlasi, et pigem oskaks ta kirjeldada Itaalia või naaberriigi Läti ärimehe omapära või veidrusi, aga inglasest ärimees on igati tavapärane nähtus. Suuruselt maailma neljas majandus pakub üha rohkematele Eesti ettevõtetele huvi ning kes on kord jala seal äritegemiseks ukse vahele saanud, võib loota edukat läbilööki, sest potentsiaalseid võimalusi erinevates sektorites läbi lüüa jagub. «Suurbritannia majandus on tegelikult väga teenustekeskne ja see tekitab teenuste pakkujatele suure potentsiaali, kuid samas on ka riskid suuremad,» tõdes majandusdiplomaat Birgit Naur, kes töötab Eesti suursaatkonnas Londonis. Tema hinnangul võiks aga Suurbritannias leida turgu ka nii-öelda uutel tehnoloogiatel põhinevatele teenustele, milleks võiks olla näiteks mobiilside kasutamine erinevates ärides. Nauri sõnul tuleks Suurbritannias arvestada ehk regioonide erisustega, sest mingi toode või teenus, mis on konkurentsivõimeline ühes regioonis, ei pruugi seda tingimata olla mõnes teises. «Seega tuleks olenevalt tootest valida ka regioon, kuid see ei kehti muidugi alati.» Sarnaselt Eesti ettevõtjatega tunnistas Naur, et britid on oma suhtluskultuurilt üsna mitteformaalsed ja otsekohesed. «Sarnaselt Eestiga niisama eesmärgita lobaajamist üldjuhul ette ei tule. Pigem asutakse võimalikult ruttu asja juurde.» Ka huumoril ja naljal on igasuguse suhtlemise puhul tähtis roll. Siiski tuleb esmakordselt inglasest äripartneritega kokku puutuval ettevõtjal olla ettevaatlik, et mitte brittide endi aadressil nalja visata. «Sobilikum on avatud suhtlemisviis, kinnisus üldjuhul kasuks ei tule,» rõhutas Naur. Suuri väga põhjapanevaid erinevusi Eesti ja Suurbritannia ärimeeste vahel ei ole, kuid jällegi tuleb Nauri sõnul arvestada sellega, et London on ülejäänud regioonidest väga erinev. Eesti ettevõtjal, kes soovib Suurbritannias äripartnereid leida või turgu võita, tuleb Nauri sõnul kõigepealt ära teha korralik kodutöö. See tähendab, et kindlasti tuleb selgeks teha konkreetses tegevusvaldkonnas kehtivad seadused, uurida, kas on vajalik muretseda litsentsid, täiendavad load või täita veel mingeid nõudeid. «Arvestada tuleb, et Suurbritannias ja eriti Londonis valitseb väga tihe konkurents. Ärimaailm on väga dünaamiline, peab olema valmis kiiresti reageerima ja otsustama,» tutvustas Naur Suurbritannias kehtivaid ärireegleid. Tema sõnul on edukaks äritegemiseks väga tähtis ka niinimetatud networking, mis tähendab ettevõtjale igasugustel seminaridel, vastuvõttudel, üritustel käimist ja inimestega suhtlemist. Põhjus on selles, et sarnaselt Eestiga aetakse Suurbritannias palju asju ära just mitteformaalses vormis, kas lõuna- või õhtusöögilaua taga. Tootmises tuleb Nauri sõnul olla valmis Eesti mõistes väga suurteks tellimusteks ning seda suhteliselt lühikese aja jooksul. Seejuures soovivad inglastest partnerid pahatihti alustada proovipartiiga, mis tingimata ei garanteeri lepingu jätkumist. Turule sisenemisel tuleb Eesti ettevõtjal arvestada mitme võimaliku bürokraatliku takistusega. Näiteks on pangaarve avamine Nauri sõnul üsna aeganõudev ja keerukas protsess, kus nõutakse paljusid erinevaid dokumente, mille esitamine alustava ettevõtte jaoks võib olla problemaatiline. Turu suurusest lähtuvalt on iseseisval turule sisenemisel sageli oluliseks takistuseks suhteliselt kõrged turunduskulud. Seni on küll edukaimaks Eesti eksportkaubaks Suurbritannia turul olnud puit, tekstiil ja metallitooted, kuid ka teiste toodetega läbilöömine on Eesti ettevõtjate enda kätes. Enterprise Estonia vanemnõunik Meelis Kuusberg lohutas, et kui Eesti ärimehel on olemas ekspordikogemus Skandinaaviast või Saksamaalt, siis ei teki ka Suurbritannias probleeme. Kui näiteks 10-15 aastat tagasi oli Suurbritannias suhtumine puitmajadesse üsna leige, siis nüüd tuntakse nii palk-, puitsõrestik- kui ka komplektmajade vastu suurt huvi ning selles valdkonnas pole Eesti tootjate edu jäänud märkamatuks. Keerukamaks võib Kuusbergi hinnangul osutuda läbilöök toiduainetööstus, kus võib tõesti esineda erinevusi eestlaste ja brittide maitse-eelistustes. «Lisaks on brittidel kehtestatud kvaliteedinõuded, mis võivad veidi erineda mujal Euroopas kehtivatest,» märkis Kuusberg. Tema sõnul pole aga siiski miski välistatud, ja nii on Eesti tootjad saavutanud edu ka juba külmutatud kalatoodete müügil. Üldistatult võiks Kuusbergi sõnul öelda, et brittidel on huvi külmutatud toiduainete ja kõige suhtes, mis vastab meie mõistes mahetoodete standardi nõuetele.
> Loe edasi |