| Perearsti vastuvõtt peab olema avatud igal tööpäeval vähemalt kaheksa tundi päevas, ajavahemikus kella 818. Sellest ajast pool ehk 20 tundi nädalas peab kohal olema perearst. Ülejäänud aeg on perearstil ette nähtud koduvisiitide tegemiseks. Kui perearst kohal ei ole, suhtleb, registreerib vastuvõtule ja teeb enda pädevuse piires vastuvõtte pereõde. Tasu ei võtaPerearst ei tohi ravikindlustatud inimeselt võtta tasu, välja arvatud koduvisiidi ja tervisetõendi väljastamise eest. Nimistusse kuuluvatele patsientidele osutatud arstiabi eest tasub ravikindlustatud inimeste puhul haigekassa. Inimesed, kel ravikindlustust pole ja kes perearsti nimistusse ei kuulu, tasuvad üldjuhul üldarstiabi eest ise, välja arvatud siis, kui perearst osutab vältimatut abi. Vältimatu on abi juhul, kui selle edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja püsiva tervisekahjustuse või surma. Kui inimesel tekivad ootamatult ägedad tervisekaebused, on tal ööpäev läbi võimalus pöörduda haigla erakorralise meditsiini osakonda, kutsuda kiirabi või nõu saamiseks helistada üleriigilisel tasuta perearsti nõuandetelefonil 1220 (esimesed viis minutit on tasuta). Õigus perearst valida on igal ravikindlustusega Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel. Igale perearstile on määratud üks nimistu, keda ta on kohustatud teenindama. Tagamaks inimestele perearstiabi ka olukorras, kus inimene viibib kodust eemal mõnes teises piirkonnas, on perearstidele ette nähtud teeninduspiirkond. Perearst peab osutama üldarstiabi oma teeninduspiirkonnas ajutiselt viibivale inimesele. Saatekiri eriarstile Võimalusel diagnoosib ja ravib perearst ise, vajadusel konsulteerib eriarstiga. Kui perearst avastab haigustunnuse, mille korral tal endal pole võimalik ravida või diagnoosi välja selgitada, suunab ta inimese eriarsti juurde. Perearst peab oma tegevuse dokumenteerima patsiendi haiguskaardil ja tal on kohustus anda inimesele teada kõigest tema tervisega seonduvast. Plaaniliste uuringute tegemiseks ja eriarstlikuks konsultatsiooniks haiglas on vajalik perearsti saatekiri. Saatekiri ei ole vajalik naistearsti, silmaarsti, traumapunkti traumatoloogi, naha- ja suguhaiguste, nakkushaiguste arsti ja psühhiaatri ning hambaarsti vastuvõtule pöördumisel. Kui inimene soovib perearsti vahetada, peab ta kirjutama selle kohta avalduse. Üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse avalduse haigekassasse jõudmise järgmise kuu esimesest päevast. Avalduse võib esitada haigekassale, anda uue valitud perearsti või oma senise perearsti kätte. Avalduse võib esitada ka postiga. Avalduse blanketid on postkontorites, haigekassa büroodes ja internetis haigekassa koduleheküljel. Perearstil on kohustus keelduda inimest nimistusse võtmast juhul, kui tema nimistu on suurem kui 2000 patsienti. Keeldumisest peab perearst teatama kirjalikult vähemalt seitsme tööpäeva jooksul alates avalduse kättesaamisest. Kui perearsti nimistusse kuuluvad inimese perekonnaliikmed, ei ole perearstil kohustust nimistusse võtmast keelduda. Samas ei ole perearstil ka kohustust oma nimistusse rohkem inimesi võtta. Perearst võib keelduda inimest nimistusse võtmast ka siis, kui viimase alaline elukoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas. Kõikide perearstide kontaktandmed on maakondade kaupa olemas haigekassa koduleheküljel: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/perearstid/. (PM) |
