|
«Hetkeseis on katastroofiline,» hindab eraomandis ajaloolise hoone olukorda
muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Tarvi Sits.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | imelik
mis elu ses hiigelhones siis ülemöödunud sajandil käis, et ta ülalpidamine end ja meeletuid ehitusku...
|
|
Sits ütleb Pärnu Postimehele põhjusena järjepideva hoolduse puudumise aastaid
tühjana seisnud hoones, mistõttu sindelkatus on lagunenud ja katuseosata müürid
maanteepoolses küljes osaliselt kokku kukkunud.
Hoone tervise nimel
Muinsuskaitseamet on ülemöödunud sajandi alguses ehitatud kõrtsihoone
omanikule teinud ettekirjutused, mida too on jõudumööda täitnud. Riigi eraldatud
poolt miljonit krooni hoone konserveerimiseks peab Sits maakonna ülejäänud 324
arhitektuurimälestisega kõrvutades väga suureks panuseks. Selle raha tagant
aimub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni novembrikuine ettepanek
rahanduskomisjonile leida lisaeelarvest raha muu hulgas Voltveti mõisa kompleksi
kuuluva riikliku ehitismälestise päästmiseks.
«Esimene asi on katus korda,» kinnitab kõrtsihoone omaniku volitatud
esindaja, IT automaatikainsener Tiit Toompere. «Sarikad on õnneks terved, aga
hoone enda tervise nimel tuleb katus peale panna, seda pinda on üle tuhande
ruutmeetri.»
Seejärel, möönab Toompere, võib hakata katuse all remonti tegema. Kuidas
Eesti oludes mastaapseim kõrtsihoone elama panna, selle kohta mees kaarti lauale
ei käi. Mainib ainult, et jääb kõrtsituba, aga mõtted on käinud muuseumi
rajamise ümbergi.
Toompere loodab katuseparanduseni jõuda suvel. Enne seda sõlmib
muinsuskaitseamet omanikuga lepingu ja too korraldab konserveerimist, valides
vastava tegevusloa ja spetsialistidega firma.
Ühisel mõttejõul
Täiendamist vajab kaks aastat tagasi tehtud tehnilise seisukorra hinnang,
sest vaneminspektori jutu järgi on olukord vahepeal kehvemaks läinud.
Avariiliste tööde projektist selgub, millised neist esimeses järjekorras teha
tuleb.
«Usun, et pool miljonit aitab omanikku hoone olukorda paremaks muuta,» märgib
Sits. «Aga iga ehitismälestis säilib kõige paremini siis, kui sellel on
funktsioon.»
Omaniku ja selle esindajaga suhtlemine on olnud vaneminspektori ütlust mööda
mõistev, muinsuskaitseameti põhiootus seisneb hoone ümbruse korrashoiuski.
Siseruumide paigutuse säilitanud mastaapne kõrtsihoone nõuab suuri
investeeringuid.
«See oleks tore, kui kohalik omavalitsus leiaks võimaluse sinna midagi teha,
näiteks muuseumi,» arutleb Sits.
Saarde vallavanem Kalle Song tähendab, et tegemist on eraomandusega ja vallas
ei ole selle tuleviku üle tõsisemaid arutelusid olnud. Omaniku esindaja kogemus
ütleb, et senine suhtlemine vallaga on olnud leige.
Kuni tekivad mõtted, raha ja võimalus, seni on peamure panna hoonele
vettpidav katus ja loota jätkurahale, et hiigelmõõtmetes objekt
säiliks. |
