Linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier ütles, et amet saadab järgmisel nädalal Rääski firmale Haveli Invest ettekirjutuse, mis nõuab lammutusprojekti tegemist ja poolelioleva hoone lammutamist, ning annab ka tähtaja, millal peab ehitis kadunud olema. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ****
Lõpuks ometi õige otsus, et see "arhitektuuri" häbiplekk likvideeritaks!!!!!
Minu lugupidamine koh...
Eestlaste endi käkk puha.
Ärimehed, arhitetid ning ehitaja kõik puha omad kodukootud tegelased. Ei käida midagi siin marsilt s...
|
|
Seieri sõnul ametnikud veel kaaluvad, milline oleks mõistlik maja lammutamise tähtaeg. «Üleöö ei saa maja lammutamist nõuda,» lausus ta. «Kolm-neli kuud peaks olema reaalne tähtaeg.»Seier ütles, et kui Haveli Invest maja lammutama ei hakka, siis teeb linn seda ise. «Igal juhul tuleb kohtuotsust täita,» lisas ta. Elanikud ootavad Sügisel langetas ringkonnakohus otsuse, et linnaplaneerimise amet peab laskma lammutada Kadriorgu Ballys Casino maja taha aadressile Köleri 2 rajama hakatud ja pooleli jäänud ehitise. 2000. aasta detsembris andis linn loa rekonstrueerida seal varem asunud ühekorruseline puitmaja, pisut üle kolme aasta hiljem asus Haveli Invest krundile ehitama aga kuuekorruselist betoonmaja. Selle jaoks oleks olnud vaja koostada detailplaneering, rõhutas kohus. Firma kaebas edasi riigikohtusse, mis jättis aga ringkonnakohtu otsuse jõusse. Kohtusse läksid betoonhoone ehitamise vastu naabermaja Köleri 4 elanikud. «Oleme praegu ootusärevad,» lausus Postimehele eile Köleri 4 maja elanik Alar Nurkse. «Eks meie maja elanikele on see kolmeaastane epopöa olnud närvesööv ja kulukas.» Ta lisas, et nad pole vastu uue maja ehitamisele oma naabrusesse, kuid hoone peab olema Kadriorgu sobilik ning kindlasti mitte kuuekorruseline betoonehitis. Kinnisvaraärimehelt ja Metropoli hotelli omanikult Rääskilt ei õnnestunud Postimehel eile kommentaari saada. Kohus tuvastas vassimise Linnaplaneerimise ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba on varem Postimehele öelnud, et kohtuvaidluseni viinud ehitusloa väljastamine 2000. aastal sai võimalikuks seetõttu, et toona polnud seadustes täpselt lahti seletatud rekonstrueerimise mõiste. Ringkonnakohus viitas oma sügiseses otsuses ka sellele, et Rääsk esitas ehitusloa saamiseks valeandmeid, väites, et naabermaja elanikud on betoonmaja ehitamisega nõus. Nurkse sõnul saadi temalt nõusolek seal varem olnud maja uuesti ülesehitamiseks, mitte suure kortermaja rajamiseks. 2005. aastal andis Eesti Muinsuskaitse Selts välja karuteene medali ametkondadele, kelle tõttu sai võimalikuks Köleri 2 asunud väikse puumaja asemele betoonist kortermaja ehitamine rekonstrueerimise sildi all. |
