Kinnisvara

Elamuehitusbuumi viljad andsid mullu 46 uut kasutusloaga kortermaja, kus kokku on 52 482 ruutmeetrit elamispinda. 2003. aastal sai kasutusloa kaheksa kortermaja, kus oli üle 13 000 ruutmeetri elamispinda, olulist erinevust polnud ka 2004. ja 2005. aastal.

VIIMASED KOMMENTAARID Praegune ehitamise kvaliteet on  täielik sõnnik.  Töövõtted aastatel  1986 ja 2006 on  ilmselt samad, mõned  jupid... tom nõukaaja kvaliteedile  on küll ära pandud :)  Nõuka ja majad pidid  vastu pidama min 25  aastat. Praegus... Teised kommentaarid

Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna asejuhataja Toivo Talving meenutas, et 50 000 ruutmeetrit aastas oli elamuehituse mahuks viimati vene aja lõpul.

Omaaegne linnapea (täitevkomitee esimees aastail 1979–87) Nikolai Preiman ütles, et aastaplaanides kirjutati number 40 000–45 000 ruutmeetrit. See märkis kommunaalkorterite pinda, kuid ei arvestanud nn kooperatiivelamuid ja ammugi mitte eramuid.

Ent ka mulluse uue elamispinna arvestamise juures on oma nipp. Lisaks uutele kortermajadele sai kasutusloa veel 35 uut eramut, kus on üle 7000 ruutmeetri elamispinda.

Seegi pole kõik: uusehitiste hulka ei kuulu rekonstrueeritud kortermajad, olgugi need sisuliselt uusehitised, näiteks klubi XS kohale või Küüni tänava GMP keskuse kõrvale kerkinu. Neis lisandus eluruumide pinda 9406 ruutmeetrit.

Uusi kortereid sai kokku 1013.

Suur mõõn läbi

Evi Kook linna ehitusosakonna lubade- ja registriteenistusest nentis, et ülevaade vahepealse aja elamuehitusest on kasutatud metoodika poolest ebaühtlane. Siiski nähtub sellest, et vene aja lõpul alustatud elamuid lõpetati tasapisi 1990. aastate alguses, siis tuli mõõn. 1997. aastal valmis 65 korterit ja 71 eramut.

Uus elavnemine algas 2001. aastast, buumist räägiti juba 2003. aastal.

Mis edasi, on keeruline ennustada. Tartu ehitusjärelevalve juht Andres Aint ütleb, et seni antud ehitusload kuulutavad ehitustempo väikest langust, ehkki tänavuse aasta näitajad võivad tulla ka uhked: hulk tegelikult mullu valminud suuri kortermaju on saanud või saamas kasutuslube, optimistliku ennustuse järgi võib aasta lõpuks valmida ka 85 korteriga uhke Tigutorn.

Keskmine Tartu uus kortermaja on siiski 6–10 korteriga kolmekorruseline väikeelamu.

Nii arendajate kui ka ametnike sõnutsi kahaneb huvi uute 1-2-toaliste korterite vastu, mis on jõudmas teisele ringile – esmaasukad on kasvatanud peret ja rahakotti ning sihivad kolmetoalisi kortereid.

Selline nõudluse muutus peegeldub ka uutes projektides ja valminud projektide muudatustes, millega mitmest väikesest saab üks suurem korter.

Ilmselgelt on kasvanud korteriostjate nõudlikkus nii hoone kvaliteedi, selle asukoha kui ka ümbruskonna suhtes.

Ehituskvaliteet, ütles Talving, oleneb palju arendajast: «Kes ikka lõpuni valmis teeb ja poolikut korterit ära ei müü, sel on asi normis. Aga mõni noormees võttis sõbraga pangalaenu ja ei tule rahaga välja, sest müüs korterid ette ära, aga ehitushinnad tõusid.»

Arenguruumi on küllalt

Linnaarhitekt Tiit Sild teab, et mõne uue maja kvaliteet jääb 1970. aastail kerkinud suurmajadele alla, arhitektuurilises plaanis pole aga paljude uute kortermajade puhul midagi häbeneda, Kalda 24 olevat väga lahe maja ja Tulbi elurajooni viidavat väliskülalisi.

Arenguruumi on Tartus veel, sest linna arenguteenistuse juhataja Elvi Tani andmeil oli 2003. aastal linnas ühe elaniku kohta 22,4 ruutmeetrit elamispinda ja värskemat statistikat polegi. Soome vastav näitaja oli aga paari aasta eest 37 ja euroliidu keskmine on isegi üle 50 ruutmeetri.