Kasu
 |
Vigane kolle hävitab maja
21.02.2007 10:11
Ehitusvead, hooldamatus ja ülekütmine muudavad
puiduga küttekolded talviti majade tulekahjuallikateks. |
| |
|
|
Ahiküte. |
|
|
«Suurim viga uute küttekollete valmistamisel
tehakse komplekteerimisel,» selgitas päästeameti tuleohutuse planeerimise ja
analüüsi talituse juhataja Rait Pukk Äripäevale.
Seda teevad nii ehitajad kui
ka müügile ja paigaldamisele spetsialiseerunud firmad. Paljuski on tema sõnul
põhjuseks levivad väga erinevad korstnasüsteemid, mille temperatuur kõigub
80-600 kraadini.
Eesti Korstnapühkijate Koja esimehe Leo Kalme kinnitusel tuleb
moodulkorstna puhul eelistada spetsiaalseid 2 mm plekipaksusega roostevabasid
korstnaid. Kindlasti ei tohi moodulkorstna pähe kasutada vihmaveetorudest või
gaasitorudest aretatud moodustisi.
Moodulkorstnate puhul peab kahe plekikihi
vahel olema spetsiaalne soojustus minimaalselt 100 mm paks. Õhem soojustus
tekitab meie kliimas korstnasse happelise ja tuleohtliku kondensaadi.
Kalme
tõdemusel on korstna-läbiviikude katikud tehtud tihti nigelad. Sõltumata
korstnatüübist peavad katikud olema vähemalt 100 mm laiad.
Ühe tüüpilise tulekahju
allikana toob Pukk saunakerised, mis võivad lasta 350 kraadi taluvatesse
moodulkorstnatesse 700-kraadist suitsu.
Ka majja projekteeritud elektrikerise
asendamisel puidukerisega tuleb 5-15 cm kuja asendada 50-100 cm kujaga.
Isetehtud ühekihilise puidukerise puhul peaks see olema vähemalt meeter. Seega
peaks elektrikeriselt puidukerisele üleminekul vormistama ümber ka
majaprojekti. Muidu võib eluasemekindlustaja jätta kliendi õnnetuse puhul pika
ninaga. Rääkimata kriminaalsüüdistusest ohvriga lõppenud tulekahju järel.
Teise
tüüpilise tulekahju allikana nimetas Pukk õhkküttekaminaid. Nende ümbritsemisel
kesta ja laeni ulatuva kubuga jäetakse õhu liikumise avad liiga väikesed.Toimetas Kaire Uusen, PM online |
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
Nordea analüüs: Uut kodu soetades tasub olla ettevaatlik
Head teenimisvõimalused kinnisvaraturul on praeguseks läbi saanud. Kinnisvarahinnad on enamikus piirkondades stabiliseerunud ega tõuse enam viiskümmend või enam protsenti aastas. See on omakorda tunduvalt vähendanud spekulatiivset huvi kinnisvara vastu, sest kiiret kasumit ei ole enam võimalik teenida. Samas on hulk inimesi, kes ei plaani kinnisvara osta mitte kiire rikastumise, vaid kodu soetamise eesmärgil.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
