Kasu

See oli esimesel jõulupühal, kui Pihlaka talu Vietnami rippkõhtsel minisigade paaril Triinul ja Bossel sündis kümme endasugust tillukest minikoopiat.

VIIMASED KOMMENTAARID Tarmo koduleht, millest  juttu  oli: http://pihlaka.f  ie.ee/ Sarviktaat See juba oli ligi 100  a. tagasi. Vanad  kombed tulevad tagasi. Teised kommentaarid

Kuus neist on endale uue kodu leidnud, kaks lahkub esmaspäeval ja kaks on veel sulus emise kantseldada. Perenaise Katrin Pirsi kinnitusel on kasvav trend soetada omale kassi või koera asemel koduseks lemmikloomaks hoopis eksootiline põrsas, kirjutab Pärnu Postimees.

Koer või siga

Pihlaka talu koduloomaaias õunapuude all nohistavad eesel ja ponid lumel heina kallal, taamal sõime ümber mökitavad igas värvis ja suuruses kitsed. Helerohelise elumaja kaugema nuka otsast vahib tulijate poole kurbade silmadega ketikoer Bella, tühi supipott nagu kont lõugade vahel. Aknaplekil tühjas suvelillede kastis põõnutab Siiami kass.

Koputame ja kobistame üle läve kivipõranda ja tumedaks peitsitud laepalkidega avarasse kööktuppa. Perenaine Katrin Pirs tõmbab silmad vidukile, sest sitskardinate vahelt paistab ere päike otse silma.

Koerad Berta ja temast poole väiksem Pets müravad teineteise kukil ümber laua, kus aurab kohv. Ruuge alla-aastane Berta ja süsimust neljane Pets on nagu sukk ja saabas, kogu aeg ninapidi koos.

Perenaine naerab, et Pets sai Bertast jagu, kui Berta väike oli, aga nüüd on nii, et kui Bertal süda täis, istub ta lihtsalt Petsile selga ja ongi kogu lugu.

«Berta on meil armastusest sündinud,» muigab Katrin. «Teadsime, et Bella ei saa enam poegi. Ükskord suvel tuli mulle Kati Murutar külla ja ütles, et Bella on nii paks, hakkab poegima. Mina vastu: ära aja mulle sellist juttu. Aga Kati sai selle järgi aru, et kui Bella selja keeras, kõndis ta samamoodi nagu Kati. Kati oli ju ka viimaseid päevi rase. Järgmisel päeval olid pojad kuudis.»

Pihlaka talu kööktoast pääseb ühest otsast elukambrisse ja teisest otse lauta. Laudas kükitavad põhu sees eksootilised kodulinnud, lambad, valged vuhvis kõrvadega hiidangoora jänesed, nutriad, Raja talust toodud hiigelsuur valgete udemetega roosa siga Pepe ja trobikond musti karvaseid minipõrssaid.

Kui Pirsid endale mullu esimesed minisead soetasid, jooksid nood esialgu toas ringi. «Mul koduleheküljel on pilt ka, kus nad magavad kolmekesi ahju all: koer Pets, Siiami kass ja miniseapõrsas,» meenutab Katrin.

Ühel hetkel hakkas liiga suur arv lemmikloomi inimeste tubast elu segama. Kui perenaine istus diivanile, ronis talle sülle neli kassi. Suvel läksid põssad välja ja kolisid sügisel sujuvalt üle lauta ühes teiste loomadega.

«Minisiga lemmikloomana toas on raudselt parim,» arvab Katrin. «Ta ei haugu, see on põhiline boonus. Ta ei näri asju nagu koer, ei kraabi mööblit nagu kass, ei aja karva. Väidetavalt ei tekita allergiat. Teeb hädad liiva peal nagu kass, kui teda õpetada. Peale kõige õpib sitsima ja käppa andma.»

Ent kui seaga parki või aeda jalutama minna, on tavaline, et ta tuustib mõne koha üles. «Küülik närib juhtmed, koer kingad ära, kodulooma võttes tuleb sellega arvestada, et ta ei tee alati seda, mida tahame,» tõdeb Katrin.

Kümme notsut

Pihlaka perenaine tõstab uksehaagi - varreta hangu - seasulu ukse eest ja astub sisse. Lambisoojas ema kõrval pikutanud põssad lasevad ahtas aedikus hädakisa tehes traavi, kuni Katrinil õnnestub üks endale kaissu haarata. Siga jääb kaisus õige vaikseks, surub oma kortsus ja karvase sooja nösunina vastu perenaise kaela ning paistab ütlemata rahul.

Kui perenaine tõstab notsu oma issi kult Bosse ninaga vastamisi, nuusivad nad teineteist tükk aega uudishimulikult. «See on neil esimene kohtumine,» teatab Katrin.

Ka hiigelsuur siga Pepe hüppab koonuga üle aedikuserva, kui perenaine talle läheneb.

«Siga on intelligentne loom nagu koergi. Lammas ja kodulind ei tee inimesest välja, aga siga tahab meeletult suhelda ja mängida,» teab naine.

Kult Bossele meeldib hirmsasti veega mängida. Suvel panid Pirsid talle sooja vee kaussi ja soristasid dušigeeli juurde. «Eelistas ta raudselt vaarikalõhnalist dušigeeli. Kui me ükspäev panime meeste dušigeeli, läks ta kausi juurde, tegi röh-röh, keeras otsa ringi ja pani minema,» jutustab perenaine.

Esimesel jõulupühal sündis Pihlaka talu minisigadel Triinul ja Bossel kümme järglast. Kaks olid teistest pisemad ega jaksanud rüseluses vendade-õdedega tissikohtade pärast võidelda.

«Mängisin nendega kaks ööd. Tõmbasin Triinu tissist süstla sisse piima ja tilgutasin iga tunni aja tagant suhu, et ei läheks hingekurku. Kahe nädala pärast olid põssad tragid, kõik jäid elama,» kiidab Pihlaka talu perenaine.

Kümnest sündinud miniseapojast kuus on Pirsid müünud peredesse üle Eesti: Tartusse, Tallinna, Raplasse ja Pärnumaale. Kaks läheb uude koju esmaspäeval.

Ühe sea ostis kunstnik Ave Nahkur, nüüd ripub Pirside koduukse kohal Nahkurile omase huumoriga maalitud musta notsu pilt ja kiri «Notsu, kelle vanemad saatsid ta laia maailma». Nahkuri lemmik hakkab elama köögis.

«Tartu pere jõudis ilusti kohale, naine pani kohe põrsa voodisse, aga põrsas tahtis hoopis pissile. Õhtul saatsid mulle sõnumi, et Röku tunneb ennast hästi, kõik kohad on läbi nuusitud ja märgistatud. Lutsib kõike, kaasa arvatud varbaid,» meenutab Katrin.

Pihlaka talu miniseapõrsas maksab 3000 krooni. Pirs teab Eestis veel vaid kaht minisigade müüjat: Raja talu Saarde vallas ja üht peret Tallinnas.