| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Tarmo koduleht, millest juttu oli:
http://pihlaka.f ie.ee/
Sarviktaat See juba oli ligi 100 a. tagasi.
Vanad kombed tulevad tagasi.
|
|
Kuus neist on endale uue kodu leidnud, kaks lahkub
esmaspäeval ja kaks on veel sulus emise kantseldada. Perenaise Katrin Pirsi
kinnitusel on kasvav trend soetada omale kassi või koera asemel koduseks
lemmikloomaks hoopis eksootiline põrsas, kirjutab Pärnu Postimees.
Koer või siga
Pihlaka talu koduloomaaias õunapuude all nohistavad eesel ja ponid lumel
heina kallal, taamal sõime ümber mökitavad igas värvis ja suuruses kitsed.
Helerohelise elumaja kaugema nuka otsast vahib tulijate poole kurbade silmadega
ketikoer Bella, tühi supipott nagu kont lõugade vahel. Aknaplekil tühjas
suvelillede kastis põõnutab Siiami kass.
Koputame ja kobistame üle läve kivipõranda ja tumedaks peitsitud laepalkidega
avarasse kööktuppa. Perenaine Katrin Pirs tõmbab silmad vidukile, sest
sitskardinate vahelt paistab ere päike otse silma.
Koerad Berta ja temast poole väiksem Pets müravad teineteise kukil ümber
laua, kus aurab kohv. Ruuge alla-aastane Berta ja süsimust neljane Pets on nagu
sukk ja saabas, kogu aeg ninapidi koos.
Perenaine naerab, et Pets sai Bertast jagu, kui Berta väike oli, aga nüüd on
nii, et kui Bertal süda täis, istub ta lihtsalt Petsile selga ja ongi kogu
lugu.
«Berta on meil armastusest sündinud,» muigab Katrin. «Teadsime, et Bella ei
saa enam poegi. Ükskord suvel tuli mulle Kati Murutar külla ja ütles, et Bella
on nii paks, hakkab poegima. Mina vastu: ära aja mulle sellist juttu. Aga Kati
sai selle järgi aru, et kui Bella selja keeras, kõndis ta samamoodi nagu Kati.
Kati oli ju ka viimaseid päevi rase. Järgmisel päeval olid pojad kuudis.»
Pihlaka talu kööktoast pääseb ühest otsast elukambrisse ja teisest otse
lauta. Laudas kükitavad põhu sees eksootilised kodulinnud, lambad, valged vuhvis
kõrvadega hiidangoora jänesed, nutriad, Raja talust toodud hiigelsuur valgete
udemetega roosa siga Pepe ja trobikond musti karvaseid minipõrssaid.
Kui Pirsid endale mullu esimesed minisead soetasid, jooksid nood esialgu toas
ringi. «Mul koduleheküljel on pilt ka, kus nad magavad kolmekesi ahju all: koer
Pets, Siiami kass ja miniseapõrsas,» meenutab Katrin.
Ühel hetkel hakkas liiga suur arv lemmikloomi inimeste tubast elu segama. Kui
perenaine istus diivanile, ronis talle sülle neli kassi. Suvel läksid põssad
välja ja kolisid sügisel sujuvalt üle lauta ühes teiste loomadega.
«Minisiga lemmikloomana toas on raudselt parim,» arvab Katrin. «Ta ei haugu,
see on põhiline boonus. Ta ei näri asju nagu koer, ei kraabi mööblit nagu kass,
ei aja karva. Väidetavalt ei tekita allergiat. Teeb hädad liiva peal nagu kass,
kui teda õpetada. Peale kõige õpib sitsima ja käppa andma.»
Ent kui seaga parki või aeda jalutama minna, on tavaline, et ta tuustib mõne
koha üles. «Küülik närib juhtmed, koer kingad ära, kodulooma võttes tuleb
sellega arvestada, et ta ei tee alati seda, mida tahame,» tõdeb Katrin.
Kümme notsut
Pihlaka perenaine tõstab uksehaagi - varreta hangu - seasulu ukse eest ja
astub sisse. Lambisoojas ema kõrval pikutanud põssad lasevad ahtas aedikus
hädakisa tehes traavi, kuni Katrinil õnnestub üks endale kaissu haarata. Siga
jääb kaisus õige vaikseks, surub oma kortsus ja karvase sooja nösunina vastu
perenaise kaela ning paistab ütlemata rahul.
Kui perenaine tõstab notsu oma issi kult Bosse ninaga vastamisi, nuusivad nad
teineteist tükk aega uudishimulikult. «See on neil esimene kohtumine,» teatab
Katrin.
Ka hiigelsuur siga Pepe hüppab koonuga üle aedikuserva, kui perenaine talle
läheneb.
«Siga on intelligentne loom nagu koergi. Lammas ja kodulind ei tee inimesest
välja, aga siga tahab meeletult suhelda ja mängida,» teab naine.
Kult Bossele meeldib hirmsasti veega mängida. Suvel panid Pirsid talle sooja
vee kaussi ja soristasid duigeeli juurde. «Eelistas ta raudselt
vaarikalõhnalist duigeeli. Kui me ükspäev panime meeste duigeeli, läks ta
kausi juurde, tegi röh-röh, keeras otsa ringi ja pani minema,» jutustab
perenaine.
Esimesel jõulupühal sündis Pihlaka talu minisigadel Triinul ja Bossel kümme
järglast. Kaks olid teistest pisemad ega jaksanud rüseluses vendade-õdedega
tissikohtade pärast võidelda.
«Mängisin nendega kaks ööd. Tõmbasin Triinu tissist süstla sisse piima ja
tilgutasin iga tunni aja tagant suhu, et ei läheks hingekurku. Kahe nädala
pärast olid põssad tragid, kõik jäid elama,» kiidab Pihlaka talu perenaine.
Kümnest sündinud miniseapojast kuus on Pirsid müünud peredesse üle Eesti:
Tartusse, Tallinna, Raplasse ja Pärnumaale. Kaks läheb uude koju
esmaspäeval.
Ühe sea ostis kunstnik Ave Nahkur, nüüd ripub Pirside koduukse kohal
Nahkurile omase huumoriga maalitud musta notsu pilt ja kiri «Notsu, kelle
vanemad saatsid ta laia maailma». Nahkuri lemmik hakkab elama köögis.
«Tartu pere jõudis ilusti kohale, naine pani kohe põrsa voodisse, aga põrsas
tahtis hoopis pissile. Õhtul saatsid mulle sõnumi, et Röku tunneb ennast hästi,
kõik kohad on läbi nuusitud ja märgistatud. Lutsib kõike, kaasa arvatud
varbaid,» meenutab Katrin.
Pihlaka talu miniseapõrsas maksab 3000 krooni. Pirs teab Eestis veel vaid
kaht minisigade müüjat: Raja talu Saarde vallas ja üht peret Tallinnas.
|