Head teenimisvõimalused kinnisvaraturul on praeguseks läbi saanud. Kinnisvarahinnad on enamikus piirkondades stabiliseerunud ega tõuse enam viiskümmend või enam protsenti aastas. See on omakorda tunduvalt vähendanud spekulatiivset huvi kinnisvara vastu, sest kiiret kasumit ei ole enam võimalik teenida. Samas on hulk inimesi, kes ei plaani kinnisvara osta mitte kiire rikastumise, vaid kodu soetamise eesmärgil.

Kindlasti tekib küsimus, kas praeguste kõrgete kinnisvarahindade juures tasub kodu osta või võiks oodata hindade languseni. Siin tuleks silmas pidada seda, et kõrge hinnatase ei tähenda, et hinnad ei võiks veelgi kõrgemale tõusta. Paari aasta perspektiivis võibki enamikus Eesti piirkondades prognoosida pigem kinnisvarahindade väikest tõusu ja need ei pruugi langeda.

Ettearvamatud kinnisvarahinnad

Kinnisvara hinnatõus või -langus sõltub väga paljudest faktoritest: palkade tase ja kasv, kinnisvara nõudluse ja pakkumise tasakaal, ehitusressursside olemasolu, pankade krediidipoliitika, tulutaseme ühtlustumine ülejäänud Euroopaga ning paljud teised sise- ja välisfaktorid, mida kõike ei pruugi osata arvessegi võtta.

Kinnisvarahindade ennustamine on riskantne tegevus. Hinnaennustuse alusel ei maksa kindlasti kodu soetamise otsust langetada. Kui aga perekonnal on kindel plaan muretseda endale kodu aastakümneteks, ei tohiks lühiajalised ennustamatud hinnakõikumised ostuotsust oluliselt mõjutada. Pigem tuleks otsustamise juures mõelda, kas suudetakse sellist kodu endale lubada ning kui pikaks ajaks plaanitakse kodu endale soetada.

Jõukohase hinna väljaselgitamiseks tuleb arvutada, kas igakuistest sissetulekutest piisab laenu tagasi maksmiseks. Mõistlik oleks arvestada ka võimaliku varuga. Pangad on tavaliselt nõus andma laenu, mille igakuine tagasimakse ei ületa 40–50 protsenti laenuvõtja netosissetulekust.

Kindlasti võiks läbi mõelda, kui suur osa sissetulekust on varem läinud ja kui suur osa läheb edaspidi tarbimisele ehk kui palju kulub igakuisest palgast toidu, riiete, kommunaalmaksete, lõbustuste jms peale. Ülejäänud summa ulatuses on võimalik maksta pangale eluasemelaenu. Ülejääk võiks kindluse mõttes olla veidi suurem kui eeldatav tagasimaksesumma. Kindlasti on võimalik loobuda ka mingitest tarbimisartiklitest, kuid sel juhul tuleks läbi mõelda, mil määral ollakse valmis seda tegema.

Vajadusel tasub laenuintress fikseerida, selleks et kindlustada end intresside võimaliku tõusu ja sellest tulenevate makseraskuste vastu.

Kodu kui investeering

Peale laenumaksevõime on väga oluline veenduda, kas valitud kodu on inimesele piisavalt sobiv, et ei tekiks soovi või vajadust äsja soetatud eluaset juba aasta või paari pärast maha müüa. Pikas perspektiivis kaotab raha paratamatult väärtust ning sel juhul pole oluline, kas kodu eest sai makstud kümme protsenti rohkem või vähem. Samuti võib peaaegu kindlalt väita, et pikas perspektiivis kinnisvarahinnad tõusevad.

Selleks, et kodu kui investeering omaks aga väärtust nii homme, aasta kui ka kahekümne aasta pärast, oleks soovitatav enne ostuotsust veidi kodutööd teha.

Kinnisvarahindade tõusu tõttu on turule lisandunud hulk kinnisvaraarendajaid ja ehitajaid, kelle teadmised, kogemused ning rahalised võimed ei pruugi olla piisavad, et maja või korter kindlasti õigeaegselt ja veatult valmis saaks. Näiteks ei suuda mitte kõik väikesed arendajad ja ehitajad tagada objekti valmimist siis, kui tööjõu või ehitusmaterjalide hinnad tõusevad. Samuti võib vähekogenud ehitajatega juhtuda, et pärast objekti valmimist ilmnenud ehitusvigade osas pole ostjal kellegi poole pöörduda, sest ehitusfirma on juba likvideeritud või pankrotis.

Kinnisvara ostja võiks enne

lõplikku otsust taustauuringut teha.

Nii nagu pank jälgib kinnisvaraarendajate võimekust, võiks ka kinnisvara ostja enne lõplikku otsust taustauuringut teha. Selleks, et veenduda arendaja ja ehitaja kogemustes, tuleks tutvuda nende pagasisse kuuluvate ehituste nimistuga. Kindlasti on ka äsjaalustanud ettevõtteid, kes teevad head tööd, ent kogenud ehitaja peale võib julgemalt loota.

Samuti tasuks tutvuda internetis avaliku maksehäirete registriga. Infot on võimalik leida internetist erinevatest artiklitest ning kinnisvarafoorumitest. Tihtipeale jagavad pettunud kliendid oma kogemusi ja hoiatusi teistega.

Kodu ostmine on pikaajaline ja suur investeering. Selle nimel tuleb veidi rohkem vaeva näha ning taustauuringut teha. Kontrollimine aitab maandada riske ning tagada, et investeeringu väärtus ka edaspidi kasvaks.