Minister Raivo Palmaru (vasakul) ja peaarhitekt Igor Volkovi intensiivset dialoogi jälgib Tallinna linnaplaneerimisameti detailplaneeringute osakonna juhataja Endrik Mänd. Foto: Ergo Kuld

Palmaru ütles pärast eile kultuuriministeeriumis toimunud nõupidamist, kus osalesid linna, arendajate, muinsuskaitse ja arhitektide esindajad, et arutelul ei nähtud lammutamises probleemi.

Jaanuaris oli Palmaru seisukohal, et riigi ja AS Uus Sakala vahel pärast avalikku konkurssi 2003. aastal sõlmitud hoonestusõiguse seadmise leping lubab firmal maja vaid põhjalikult remontida ja suurt saali ümber ehitada.

«Remondi asendamine lammutamisega tähendab reeglite olulist muutmist ja pea uute tingimuste kehtestamist, mis oleks ebaaus teiste konkursil osalenute suhtes ja tooks suure tõenäosusega kaasa mitu kohtuasja,» märkis minister tänavu jaanuaris linnavalitsusele saadetud kirjas.

Praegu on Palmaru aga seisukohal, et hoonestusõiguse lepingus toodud tingimusi pole võimalik ilma lammutamata täita.

Samas rõhutas minister korduvalt, et hoonestusõiguse lepingut ei hakata lõpetama ega katkestama.

Minister kinnitas, et hoonet ümber ehitav AS Uus Sakala pole täitnud lepingus olevaid tingimusi – uus maja pole valminud tähtajaks –, kuid see on juhtunud firmast mitteolenevatel põhjustel.

Nii linnaametnikud kui ka muinsuskaitse on lammutamisele heakskiidu juba andnud.

Tallinna peaarhitekt Igor Volkov tunnistas aga eile, et konkreetset otsust ta ministrilt ei kuulnud ja ootab jätkuvalt riigi arvamust.

Kui varasematel aastatel takerdus Uus Sakala selle taha, et hoone on liiga suur ja Estonia teatri juurde sobimatu, siis nüüd on saanud suurimaks komistuskiviks ruumide planeering. Volkov on hoiatanud ka maja kaubanduskeskuseks muutumise eest.

Uus Sakala sai keskuse ümberehitamise õiguse 2003 kevadel, kui võitis riigi korraldatud enampakkumise selle krundi hoonestusõigusele. Firma lubas miljoni krooni suurust hoonestusõiguse aastatasu, investeerida 270 miljonit krooni keskuse ümberehitamisse ja maja 1. jaanuariks 2006 põhjalikult remontida.

Minister ja arhitekt eri meelt

1. Kas otsus on tehtud – tohib lammutada või mitte?

2. Kui tohib, siis kas kõik või osaliselt?

3. Kas on õige teha sinna majja kauplusi, millest võivad saada nn pesupoed?

4. Aga kui viiendiku sees on mõni pood, mis on sinna sobimatu?

----------------------------------------------------------------------------

Raivo Palmaru, kultuuriminister

1. Täna seda arutati ja seltskond jäi seisukohale, et see ei ole üldse mingi probleem. On olemas hoonestusõiguse leping, kus on teatud tingimused. Neid tingimusi pole võimalik ilma lammutamata täita.

2. Ma ei oska seda praegu öelda.

3. 2003. aastal oli hoonestusõiguse konkurss, kus oli seatud selged tingimused: 55 protsenti kultuurile, 45 protsenti mittekultuurile. Sellest viiendik on kaubandus, ülejäänud toitlustus. Kogu selle projekti idee on see, et riik tahab saada kultuuriobjekti, panemata sinna sisse ühtegi senti. Küsimus, kas see on õige või ei ole, lahendati juba 2003. aastal.

4. See on juba linna reguleerida.

Igor Volkov, Tallinna peaarhitekt:

1. Konkreetset otsust ei kuulnud. Tunne on segane ja jään ootama juriidilisi hinnanguid.

Linn on saatnud kahele kultuuriministrile kirjad palvega öelda oma seisukoht. Mõlemad kultuuriministrid on väitnud, et hoone lammutamisele ei kuulu.

Selleks et otsuseid teha, peab olema meil selge, mille alusel neid otsuseid teha. Ootame jätkuvalt riigi arvamust.

3. Ega linn ei saa ette kirjutada, mis liiki kauplused sinna tulevad. Kaubandusel on oma loogika, meie mõte on see, et rohkem eraldada seda kaubanduse poolt.

Me ei ole kaubanduse vastu, aga me tahaks, et kaubandus oleks kultuurist selgelt eraldatud. Et ei peaks minema konverentsisaali läbi parfümeeriaosakonna.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1