Kaks aastat tagasi, 1. augustil 2005 käivitati üleriigiline perearsti nõuandetelefon 1220. Selle eesmärk oli parandada esmatasandi arstiabi kättesaadavust ja vähendada perearstide, haiglate valvetubade ja kiirabi töökoormust, samuti lisada inimestele turvatunnet, et meditsiiniline nõuanne on kättesaadav ööpäev läbi. Lühinumbrilt 1220 saab meditsiinilist nõustamist ja teavet tervishoiukorralduse küsimustes. Telefonile vastavad ööpäev läbi kogemusega pereõed ja perearstid nii eesti kui ka vene keeles, helistamisel ei küsita ravikindlustuse kehtivust. Riigisiseste kõnede puhul räägib helistaja esimesed viis minutit tasuta, edasi tuleb maksta kohaliku kõne hinda. Mobiiltelefonilt helistades kehtib esimesest minutist paketipõhine minutihind, täpsemat infot saate oma telefonioperaatorilt. Perearsti nõuandetelefon lisatasu ei võta. Ühendus 112ga Keerukamate probleemide korral, mida pole võimalik telefonitsi lahendada, antakse helistajale juhised edasiseks pöördumiseks kas perearsti juurde või haiglasse või suunatakse kriitiline kõne edasi kiirabisse. Kui kõne käigus ilmneb, et helistajale on vaja kindlasti kiirabi, siis suunatakse kõne otse 112-le. Kui 2005. aasta viiekuulise tegutsemise jooksul vastati 52 943 kõnele ehk keskmiselt 350 kõnele päevas, siis 2006. aastal oli kõnesid 138 868 ehk keskmiselt 380 kõnet ööpäevas. Tänavu on vastatud keskmiselt 430 kõnele ööpäevas. Seega on nõuandetelefoni kasutamine kahe aastaga oluliselt suurenenud. Seoses kõnede kasvuga avati jaanuaris lisaks Tallinnas asuvale nõustamiskeskusele Tartu esindus, kus töötavad Lõuna-Eesti piirkonna meedikud. Kaugtöö korras töötatakse ka näiteks Hiiumaal. Ligi 2% kõnedest on olnud n-ö kriitilised, need suunatakse kohe häirekeskusele kiirabi väljasaatmiseks. Tervishoiukorraldusega seotud küsimusi esitatakse vähe, sel teemal helistajaid on alla 2%. Samas vallas saavad inimesed nõu ka haigekassa infotelefonilt 16363. Helista ka välismaalt Välismaal viibivad inimesed saavad nõuandetelefonile helistada numbril +372 630 4107. Tihti kasutavad seda võimalust need, kes on suundunud lühiajaliselt elama välismaale või on turismireisil. 2007. aasta arstiabiga rahulolu-uuringu järgi on nõuandetelefoni 1220 kasutanud 17% 15–74-aastastest Eesti elanikest. Vähem teavad infotelefonist mehed ja muukeelne elanikkond. Kui tööajal eelistavad inimesed võtta ühendust eelkõige oma perearstiga, siis töövälisel ajal ja nädalavahetustel on esimeseks eelistuseks kiirabi kutsumine või siis helistamine numbril 1220. Helistades numbril 1220 • Andke võimalikult täpne ülevaade, milline on parasjagu kõige suurem probleem, ja vastake nõustaja küsimustele võimalikult täpselt. • Varuge näiteks ravimikarbid telefoni juurde, et oskaksite vastata, milliseid ravimeid tarvitate. • Öelge, millised ravimid teil kodus on olemas. • Palaviku korral mõõtke enne helistamist temperatuuri. • Vererõhu kõikumiste korral mõõtke võimaluse korral enne helistamist vererõhku. Infot saab • ka sellel ajal, kui oma perearst ei ole kättesaadav (24 tundi ööpäevas nii eesti kui vene keeles); • kui arvate, et terviseprobleem ei vaja perearsti poole pöördumist; kui viibite Eestis mõnes teises maakonnas; • kui olete välismaal ega saa kohe oma perearsti poole pöörduda (välismaalt helistades +372 630 4107); • kui vajate konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) tervise küsimuses; • helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, helistada ja nõu küsida saavad ka ravikindlustuseta inimesed; • Tõsisemate tervisemurede korral suunatakse kriitiline kõne kohe edasi kiirabisse; • 1220 on lauatelefonilt helistades esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi kehtib kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib kohe helistamise algusest paketipõhine telefoniminuti hind. Allikas: Eesti Haigekassa
|
