End perearstitöö ja tasuta nõuandetelefoni vahel jagava perearsti Lauri Laasi esimene mõte oli enne 1220 tööle asumist, et mis see telefonitöö ikka ära ei ole, võtad telefoni ja vastad. Kuid nii lihtsaks asi ei osutunud. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | hoiatus
Ei maksa helistada midagi, pärast on probleemid digiloo aegkriitiliste andmete hulgas, mida ise sulg...
|
|
«Meile helistavad inimesed ka väga tõsiste muredega, näiteks suitsiidimõtetega, ja kui pika vestluse järel inimese mõtted muutuvad, siis on väga hea tunne, aga ka emotsionaalne väsimus on suur,» ütleb Laas. Tema sõnul helistavad abi saanud inimesed vahel lihtsalt tagasi ja tänavad. Eestlased on telefoni omaks võtnud, telefon heliseb pidevalt ning vastajatel tuleb päevas vastu võtta ligi 500 kõnet. Analoogset nõuandetelefoni, kus infot jagatakse tasuta mitmes keeles ja üle riigi, ei ole teistes riikides kasutusele võetud. Nähes hästi toimivat süsteemi, on nõu küsinud juba ka lähinaabrid. Küsimused seinast seina Tüüpiline helistaja on eesti keelt kõnelev naisterahvas. Kuigi infotelefonile saab helistada ka vene keeles, on eestikeelsete kõnede osakaal 70% ja venekeelsete 30%. Samas osakaalus on ka naised ja mehed, naiste kasuks. Viimastel kuudel on märgatava kasvu teinud lapseootel emade ning väikse lapsega kodus olevate emade kõned. Seda seletab sünnitusbuum, Laasi sõnul näitavad Ida-Tallinna keskhaigla andmed, et märtsis on oodata rekordit. «Tihti emmed teavad isegi, mis tegema peab, aga kuna see ei ole igapäevane töö ja lapse tervis on vanemale niivõrd oluline, siis küsitakse ikkagi üle,» räägib Laas. Kindlasti on telefon väga oluline maal elavatele inimestele, kellel ei õnnestu alati ka internetist abi otsida. Seetõttu tuleb vastata ka üldistele, tervishoiukorraldust puudutavatele küsimustele. Näiteks uuritakse kas hambaarsti või mõne muu eriarsti juurde on vaja saatekirja või enda perearsti nime. Samuti julgustab arst rohkem helistama meesterahvaid. «Meil on küll kõnesid, kus vanemad meesterahvad helistavad ja küsivad meestehaiguste kohta ning see on äärmiselt positiivne,» tunneb Laas rõõmu, et ka mehed julgevad telefoni haarata. Parem mure südamelt ära rääkida kui sellega üksi jääda, sest tihti ei julge meesterahvad ka enne julgustamist arsti poole pöörduda. Telefonis on hea võimalus anonüümseks jäädes arstiga rääkida. Kõned sõltuvad hooajast Kõned sõltuvad hooajast, suvel on palju küsimusi kuumarabanduste ja puugihammustuste ning traumade kohta, varakevadel ägenevad südamehaigused. Talvine pühadeaeg toob kaasa ülesöömise ja ka alkoholiga liialdamise, siis sagenevad toidu ja joogiga seotud mured. Traumakõnede osakaal väga suur ei ole, traumaga läheb inimene tavaliselt ise traumapunkti või kutsub välja kiirabi. Laas rõhutab, et rumalaid küsimusi ei ole olemas, võivad olla vaid rumalad vastused. Perearsti nõuandetelefon on mõeldud selleks, et inimene saaks sinna helistada pikalt mõtlemata. «Tihti naeravad arvutimehed tavakasutaja saamatuse üle, et me ei oska lihtsat nuppu vajutada, sama on ka meditsiinis, meile tundub elementaarne ja lihtne, aga patsiendid ei tea,» arutleb Laas. Aidata saab ka nägemata Kindlasti erineb telefoni teel tervisemurede lahendamine tavapärasest arstitööst. «Kui patsient astub sisse kabineti uksest, võin peaaegu ilmeksimatult ära öelda, kas tal on krooniline neeruhaigus või krooniline südamehaigus. Kui patsient helistab, siis hääle järgi ei saa seda kindlaks teha,» ütleb Laas. Seepärast ei saa põhjapanevaid diagnoose telefoni teel panna, ravi toimub sümptomaatiliselt, sümptomid on meditsiinis üldised ja selleks ei ole vaja täppisteadust. Aga telefoni teel saab kindlasti anda juhtnööre edasiseks ning just seda ongi paljudel muresolijatel vaja. |
