Vigastuste hulk suurenes Eestis 1990. aastate algul, varsti pärast Gorbatšovi alkoholi keeluseaduse tühistamist, vaba turumajanduse ning Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel. 1994. aastal suri vigastuste tagajärjel neli meest iga tuhande mehe kohta ja üks naine iga tuhande naise kohta. Seejärel vigastussuremus vähenes. Praegu sureb «vaid» paar meest ja 0,5 naist iga tuhande mehe ja naise kohta aastas, kokku ligikaudu 1700 inimest aastas ja ligi viis ühe päeva kohta. Sellega ületame Soome ja Rootsi vastavaid näitajaid kaks-kolm korda. Registreeritud vigastushaigete arv aastas läheneb haigekassa andmetel 200 000-le, s.o enam kui 500 inimeseni päevas. Eesti rahva peamiste «tapjate» – südame ja vereringesüsteemi haiguste, kasvajate ja vigastuste – hulgas on vigastused esikohal kuni 50. eluaastani. Alles seejärel saab ülekaalu suremus vereringe-elundite haiguste ja kasvajate tagajärjel. Vanemas eas on kahe viimatinimetatud haiguste osakaal nii suur, et vigastussurmade kordaja jääb kogu rahvastiku arvestuses kolmandale kohale. Ilmselt võib just selle kolmanda kohaga seletada, miks on Eestis olemas vähi ning südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise riiklikud strateegiad, kuid puudub vigastuste ennetamise riiklik strateegia. Tõsi, mõned ametkonnad on välja töötanud oma ohutusstrateegiad, nt maanteeamet Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi aastateks 2003–2015. Kuid võitlus vigastustega ühiskonna eraldatud sektorite kaupa on vähetulus: üks ametkond ei saa endale keeta rammusamat suppi ühise paja ühes sopis! Ühiskond on ühtne tervik ja eri vigastusliikidel ühiseid juuri. Juuri harimata ei kasva aga head taime. Vigastus • Vigastus on haigus, mille tekitajaks on järsk tugev energia väliskeskkonnast (mehaaniline, termiline, keemiline, kiirgusenergeetiline, elektriline vm) või eluks vajaliku (nt hapniku) äkiline puudus väliskeskkonnas. • Vigastuste hulka kuulub ka äge mürgistus selliste ainetega nagu alkohol, teised narkootilised ained ja ravimid. • Sihilikkuse järgi jagatakse kõik vigastused mittesihilikeks ehk õnnetuslikeks ja sihilikeks ehk vägivaldseteks. Vägivald võib olla suunatud enesele (enesetapukatse, enesetapp) või teisele (kehavigastuse tekitamine, tapmine). Trauma on vigastuse sünonüüm. |
