|
Tehnoloogia on välja töötatud tindipritsiga printerite eeskujul, vahendab
Tartu Ülikooli tehnikaportaal Novaator.ee Technology Review’d.
Üksainus väike plaaster võib sisaldada sadu mikronõelu, mis võimaldab
eelnevalt programmeeritud intervallidega viia läbi naha erinevaid ravimeid ilma
ebameeldiva valuta, mida tekitaksid pidevalt vahetuvad sissetorgatud süstlad.
Laborid on juba sõlminud litsentsilepingu Iirimaal asuva meditsiinivahendite
arendamisettevõttega Crospon, mis «arukaid plaastreid» tootma hakkab.
«Mõnede ainete, nagu näiteks nikotiin ja fentanüül, jaoks on sellised
plaastrid juba olemas. Need on aga väga väiksed ja tugevatoimelised molekulid,
mis lähevad iseenesest läbi naha,» ütles California Santa Barbara ülikooli
teadlane Samir Mitragotri.
«Neile ei ole organismi jõudmiseks abi vaja. Selliste molekulide jaoks võid
osta ühe plaastri ning see võib toimida isegi nädala. Probleem tekib ravimitega,
mille molekulid on naha läbimiseks liiga suured või vees lahustuvad. Selliste
molekulide jaoks peab naha sisse augu tegema.»
Üks mikronõel on umbes paarisaja mikromeetri pikkune – sellest piisab, et
jõuda naha väliskihi all asuvate peente veresoonteni, kuid mitte veel sügavamal
nahas asuvate närviotsteni.
Viimastel aastatel on teadlased katsetanud mikronõelte kasutamiseks erinevaid
tehnoloogiaid. Proovitud on näiteks mikronõelu ravimitega katta või pumbata
väikseid mõõdetud ravimiannuseid läbi mikronõelte.
HP labori teadlased taipasid, et selline lähenemine meenutab tindiprinteri
tööpõhimõtet – sajad pisikesed nõelad pritsivad väikseid tindikoguseid kindla
ajavahemiku ning programmeeritud mustrite järgi.
HP laborite juhtiv teadlane Janice Nickel võttis eeskujuks HP enda loodud nn
bubble jet tehnoloogiaga tindiprinteri.
Sellisel printeril sisaldab iga tindireservuaar pisikest takistit, mis
ümbrust soojendab, luues tinti liigutava aurumulli.
Nii lükatakse väike kogus tinti läbi nõela paberile. Nickel koos oma
kolleegidega lõid ravimiplaastrid samal põhimõttel, kasutades soojust, et
pumbata vedelikku läbi väikeste, 150-mikromeetri pikkuste nõelte.
Umbes kuue ruutsentimeetrise plaastri prototüüp sisaldab 400 silindrilist
reservuaari, mis on väiksemad kui üks kuupmillimeeter.
Iga reservuaar on ühendatud mikronõelaga. Kogu süsteemile annab energiat
väikese võimsusega patarei, mida kontrollib mikrokiip. Kiipi saab programmeerida
õigel hetkel vajalikku reservuaari ravimi vabastamiseks soojendama.
Uue tehnoloogia litsentsi ostnud Crospon plaanib plaastrit kõigepealt
kasutada valututeks insuliinisüstideks. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
