Erakonna volikogu kiitis laupäeval otsuse ka ühehäälselt heaks. Ligi mainis ka möödunud nädalal riigikogus, et riik peab maksma kinni kaitseliitlaste varustuse ja maksma neile väikest regulaarset hüvitisraha, tema väitel tagaks see kaitsejõududele tõhusama reservi.«Kaitseliidu rahastamise parandamine on vältimatu,» ütles Ligi. «Minu arust peaks see hõlmama ka teatud miinimumtasu nendele üksustele, nendele inimestele, kes on reservis valmis, et konflikti korral välja tulla, või kes käivad regulaarselt õppustel.» Kinnimakstud varustus Ministri väitel võiks tasustamisel võtta eeskujuks Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi süsteemi. «Minu hinnangul me teisiti oma reservi eesmärki ei täida,» sõnas ta. Ligi väitel peaks riik maksma kinni ka kaitseliitlaste täisvarustuse. Praegu peavad vabatahtlikult Kaitseliitu tulnud mehed ja naised oma mundri või saapad osaliselt ise välja ostma. Samas öeldakse Kaitseliidu seaduses, et Kaitseliidu tegevuse eesmärk ei või olla tulu saamine oma liikmetele. Ka pole kaitsejõudude arengukavas juttu Kaitseliidu rahastamisaluste muutmisest. Vastastikused suhted Ligi tõdes Reformierakonna volikogul veel, et ühiskond on unustanud kuuendiku kodanikest, kes täidab üldist sõjaväekohustust ajateenistuses. Tema hinnangul on õiglane võimaluste piires maksta ajateenijatele kinni nende töö ja aeg. «Kui võtta noorelt inimeselt vabadus teha isiklikke valikuid ja panna ta ühiskonna eest tööle, siis tuleb selle eest ka maksta. Kodaniku ja riigi vahelised suhted peavad olema vastastikused,» sõnas Ligi. Kaitseministri kinnitusel on kaitse-eelarves plaanis ka kutseliste kaitseväelaste palgareform ning tulevikus stiimulite loomine Kaitseliidule. Samuti seadis erakond eesmärgiks võita järgmised riigikogu valimised ning saada riigikogus 27 kohta. |
