Kasu

Esmaspäeva õhtul Pärsti vallas Jämejalal oma iiri setteriga jalutanud mees leidis teekraavist väikese koera, kes oli ketiga purde külge kinni pandud ja maha jäetud.

«Ma poleks teda ilmselt märganudki, aga mu koer hakkas sinnapoole sikutama,» rääkis Andres Oper Sakalale.

VIIMASED KOMMENTAARID see loomaaitamise teema upubki rahanõudmise  jutudesse. Veel  kahjulikum on rahva  harjumus, et keegi  kuskil saab raha või  muid... aga palju peab maksma  inimese hülgaja,laste  või vanurite  hülgaja,toetajätja?Mid  agi või? Eks jah! Teised kommentaarid

Looma hülgamisest sügavalt nördinud mees asus kohe välja selgitama, kes peaks kodutut aitama, kuid esimesel õhtul tal sellele küsimusele vastust saada ei õnnestunud.

Ehkki Otto Leesmäe peetav loomade varjupaik asub krantsikese leidmise kohast vaid mõnesaja meetri kaugusel, ei hakanud Oper sinna minema, sest tema teada Leesmäel Pärsti valla kodutute loomadega tegelemiseks lepingut pole. Teiseks oli tööpäev lõppenud ja nii Leesmäe kui valla ametnikud lahkunud.

Seetõttu helistas Oper loomakaitse seltsi aktivistile Triinu Priksile, kes kuulub Viljandi lähedale Tümale loomade varjupaika rajava mittetulundusühingu juhatusse.

«Tema küsis aga, et miks ma ei vii koera Leesmäe varjupaika, kui see on kohe kõrval,» oli Oper abita jäämises pettunud.

Et tegemist oli rahuliku ja väikese koeraga, sai mees ta ööseks enda juurde koju võtta. «Aga mida oleks ma pidanud tegema siis, kui loom oleks olnud suur ja kuri?» küsis ta.

Tümal koertele kohti pole

Triinu Priks nentis, et kuna mitte ainsalgi Viljandimaa omavalitsusel peale Viljandi linna ei ole hulkuvate või hüljatud loomadega tegelemiseks ühegi töövõtjaga lepingut sõlmitud, on Operi olukorda sattunud inimesel tõepoolest raske leida kohta, kuhu mure lahendamiseks pöörduda.

«Kahjuks ei saa meie samuti aidata, sest meil pole koeri lihtsalt kuhugi panna,» tunnistas Priks.

Ehkki mittetulundusühing on juba mõnda aega kogunud annetusi, et ehitada Tümale loomade varjupaik, edeneb korjandus visalt ja Priks ei julge isegi oletada, millal kõik valmis võiks saada. Praegu pakutakse peavarju vaid kassidele ning nemadki peavad järjekorras ootama, millal mõni kasutuses olevast 16 puurist vabaneb.

Priksi ütlemist mööda on hulkuvate loomade püüdmine ja nende eest hoolitsemine pandud valitsuse määrusega omavalitsuste õlule, kuid et riik ei ole selleks eraldi summat ette näinud, eelistab enamik valdu ja linnu teemat ignoreerida.

«Mitu vallavanemat on mulle öelnud, et neil hulkuvate loomadega probleeme pole, sest kui mõni koer jooksebki külavahel ringi, on tema omanik teada,» rääkis Priks. «Tegelikult see muidugi nii ei ole, kuid olukord ei muutu enne, kui asjaga asutakse tegelema kõige kõrgemalt poolt.»

Valdadega sõlmitakse suulised kokkulepped

Jämejalal loomade varjupaika pidav füüsilisest isikust ettevõtja Otto Leesmäe ütles, et tal ei ole maakonna väiksemate omavalitsustega praegu küll kirjalikku lepingut, kuid seni on hakkama saadud suuliste kokkulepetega. Kui mõni vald palub hulkuva koera kinni püüda ning varjupaika viia, esitab Leesmäe hiljem vallavalitsusele arve.

«Kui inimene märkab hüljatud või hulkuvat koera, peaks ta esmalt ühendust võtma omavalitsusega, kust helistatakse omakorda mulle,» soovitas Leesmäe.

Teisipäeval sai tema juures koha ka Andres Operi leitud koerake, kelle eest hoolitsemise kulud lubas tasuda Pärsti vallavalitsus.

SELGITUS

Kalle Aavik,

Pärsti valla keskkonnaspetsialist

Hüljatud loomadega tegelemiseks pole me kellegagi küll lepingut sõlminud, kuid et teema on üsna tõsiselt üleval, tuleb seda võib-olla teha.

Seni on inimesed, kes hulkuva looma on leidnud, vallast uurinud, kas nad võivad ta varjupaika viia, ja meie maksame siis Otto Leesmäele arve alusel. Vahel on Leesmäe ka ise küsinud, kas vald võtab mõne hulkuva loomaga seotud kulud enda kanda.