Oma kahjumi vähendamiseks olete hiljuti lagedale tulnud mitme ebapopulaarse otsusega (postkontorite sulgemine, ajalehtede kojukande kallinemine). Kas sarnaseid otsuseid on veel oodata?
Küsimus ei ole populaarsuses või ebapopulaarsuses, vaid selles, et Eesti Post kui äriettevõte peab suutma ennast efektiivselt majandada. See, et osasid otsuseid pole erinevatel põhjustel suudetud varem teha, omab mõju ka meie tänastele tegevusele/otsustele. Samas anname endale aru, et hinnatõus ei ole probleemide ainuke lahendus, seetõttu oleme asunud üle vaatama ka EP tegutsemise põhimõtteid (struktuuri muutmine tulemususüksuste põhimõttele) ning leidma sisemisi ressursse paremaks tegutsemiseks.
Kas Eesti Post kontrollib ka oma postiljonide tööd? Elan ühes Lõuna-Eesti väikelinnas, kus värsked ajalehed jõuavad tellijani reeglina kell 16-17 õhtul, sest postiljon käib oma tiiru ajal turul või mõnel tuttaval külas. Kas on mingi kellaaeg, mis ajaks peaks vähemalt asula sees lehed tellijani jõudma?
Meil on väljaandjatega lepingud, kus on kirjas hiliseim aeg, millal peavad väljaanded olema kohale toimetatud. Iga töötaja , s.h. ka postiljon on oma ettevõtte nägu ja kahetsusväärne on see kui selliseid juhtumeid on esinenud. Kindlasti läheb see küsimus ka EP Lõuna regiooni juhile.
Mulle tundub, et te ise aitate oma hävingule kaasa - ajaleht jõuab koju kunagi õhtul ehk ma loobun selle tellimisest. Samas kirjade hinnad tõusevad ehk ma valin mõne e-võimaluse. Logistikafirmana on teil ehk võimalusi, kuid tavapärases äris olete selgelt ajale jalgu jäänud. Kuidas kommenteerite?
Mida rohkem teenuseid me suudame oma posti- ja kojukandevõrkude kaudu kätte toimetada, seda efektiivsemad me oleme. Teisisõnu, kui inimene soovib lehte oma hommikukohvi kõrval lugeda, siis peame suutma pakkuda ka väljaandjatele vastavat teenust, sh. ka varahommikuse kojukande teenuse käivitamine. Esialgu Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Logistika on kindlasti täna üks oluline osa ettevõtte toimises ja tulevikuplaanides. Logistika paremaks toimimiseks on kavas käivitada omaette logistika tulemusüksus / tütarettevõtte. See annab sellele valdkonnale vabaturul toimimiseks paremad võimalused.
Miks veate meie postkastidesse reklaami, saan aru, et Teile firmad selle eest maksavad, aga selle reklaamiga ei ole nõus postkastide valdajad. Ilma asjata täidate prügikaste, kuna see paber, mille peale on reklaam trükitud, ei ole ei ahjus ega kempsus kasutatav. Kuidas selgitada välja need kodanikud, kes on sellest reklaami pahnast huvitatud?
Inimestel on võimalik panna oma postkastile vastav EP kleeps, millega palutakse edaspidi reklaami mitte panna. Ainult Eesti Posti selles süüdistada oleks vale, sest teenust osutavad ka teised firmad näiteks Express Post. Iseasi on, kui suur osa sellest reklaamist tuleb eraldi ja palju väljaannete vahel.
Millal ja mida plaanite ette võtta Tallinna kesklinnas asuva peapostkontori hoonega, mida te eriti ei kasuta, aga korda teha ka ei suuda?
teema on seotud EP kogu varade strateegiaga, mis on väljatöötamisel. Praegune juhatuse on seisukohal, et EP peab minema sinna, sh. ka paigutama postkontorid sinna, kus on kliendid.
Mis puudutab küsitud Narva mnt 1 postimaja, siis oleme seda enne kinnitanud (ja kinnitame ka praegu) , et EP ei vaja oma põhitegevuse teostamiseks seda maja (me ei ole kinnisvara firma) - küll peab seal majas ka edaspidi toimuma EP teenindus.
Eesti Postil on mitmes väiksemas linnas käsutada suure pinnaga kinnisvara, millest märkimisväärset osa EP ei kasuta vaid pakub oma koduleheküljel välja rentida. Kas poleks mõistlikum loobuda suurtest majadest ja kolida ümber optimaalse pinnaga kontoritesse, mis võimaldaks loobuda kinnisvaraärist, mis EP-le praegu erilist tulu ei anna, küll aga tekitab märkimisväärselt kulu?
Vt. ka eelmise küsimuse vastus. Hea küsija, tegelikult vastate ise oma küsimusele - me oleksime ise sama moodi vastanud.
Eesti Post lõpetas mulluse aasta kahjumiga, ometigi võttis omanik (ehk riik majandusministeeriumi näol) EPst välja miljoneid kroone dividende. Kuidas hindate omaniku toonast otsust?
Omanik ehk riik ei võtnud 2006 aasta eest dividende välja.
Mulluses aastaaruandes prognoosis Eesti Post 2007.aastal kasumisse jõudmist. Kas see prognoos peab paika, kui suure kasumi või kahjumi tänavu ennustatavalt saate?
Täna on EP sees muutuste aeg. EP prognoosis aasta alguses 2007-ks aastaks ca 5 miljoni kroonist kasumit. Mis arvestades käivet on erakordselt väike. Selle aasta 6 kuu tulemusel on ettevõtte kahjum 23 miljoni krooni. Sellel aastal on ettevõtte olnud kasumis märtis (valmisreklaami mõjud) ja nüüd siis ka augustis. Me ei paneks praegu uut prognoosi paika - põhjus selles, et praeguse juhatuse eesmärk (ja ka nõukogu ootus meile) on viia kiiresti läbi muutused, ka ebapopulaarsed. Ning need võivad tuua kulusid, mida esialgu ei planeeritud.
Kas 100% riigile kuuluv ja universaalset postiteenust osutav ettevõte peab üldse olema kasumit teeniv ja omanikule dividende maksev ettevõte? Ja kui, siis miks?
EP on äriühing ning toimib vastavalt äriseadustikule. See paneb kõik paika. Kasumi teenimisel on peale dividendide maksmise ka teine eesmärk - ettevõtte väärtuse kasvatamine. EP vajab kaasaegseks ettevõtteks muutmiseks ka olulises osas investeeringuid. See, kas ettevõte peab olema 0-kasumiga, selle üle saab otsustada ikkagi omanik, mitte ettevõtte juhatus.
Järgmisel aastal võivad universaalset postiteenust osutada ka teised ettevõtted. Kui suurt konkurentsi Eesti Post selles vallas ennustab? Kes on tõenäolised konkurendid? Kui palju EP tulu nende tegevuse tõttu väheneda ja kulu suureneda võiks? Kas on võimalik, et kogu postiteenuste turg lähebki erafirmade kätte ja Eesti Post jääb põhitegevusalal tööta?
Universaalse postiteenuse turg avaneb 2009 (mitte 2008) ehk natuke rohkem kui ühe aasta pärast. See aeg on meile antud olla valmis tugevaks konkurentsiks, kuigi tunnistame, et juba täna mõned ettevõtted rikkudest seadust toimetavad sellel turul.
Kahtleme, et EP kaotab oma põhitegevusalal. Seda näitab ka teiste riikide praktika. Küll läheb tõsiseks rebimiseks suurtes linnades - tihe asutatus, suured mahud ja tulud, väiksemad kulud.
Palju on meediast läbi käinud, et nõukogud on politiseeritud ja ei lase muudatusi ettevõtete juhtidel ellu viia. Kuidas on teil läbisaamine Eesti Posti nõukoguga, ehk siis poliitikutega?
Oleme rääkinud nõukoguga selgeks, milline on nende ootus meile - see on, et ettevõtte peab olema jätkusuutlik postituru avanemisele. Seni kuni EP on riigi äriühing, seni osalevad nõukogu töös nagu ka teiste riigi äriühingute nõukogudes poliitikud.
Tänase nõukogu ja juhatuse vahel on väga töine ja avatud kontakt.
Olen kuulnud, et Eesti Postis töötab üle 4000 inimese. Kas teie arvates on seda palju või vähe?
Kavandamisel olevad struktuurimuudatused - tulemusüksustele üleminek näitab, mis on õige arv. Hetkel ei peatuks me sellel pikemalt.
Kui suured on kirjakandjate palgaerinevused Eesti eri paigus - suurlinnad versus maapiirkond? Mis postiljonid üldse teenivad?
Regiooniti on erinevused - võib olla kuni 30%. Postiljonide palk jääb täna alla Eesti keskmise palga. Praegu on käimas eelarvestamise protsess, selle käigus toimuvad läbirääkimised ka ametiühinguga järgmise aasta palgatõusus osas. Hetkel oleme maas oma valdkonna keskmisest palgast, eesmärk on aastaks 2009 jõuda valdkonna keskmise palga tasemeni ning sealt edapidi olla 5% kõrgemal üle valdkonna keskmise.
Kuidas on võimalik, et te tõstate hüppeliselt oma teenuste hinda? Kas monopoolsel teenusepakkujal on õigus taoliseks räigeks väljapressimiseks?
EP kindlasti ei tegele väljapressimisega. EP ei ole enam monopol valdavas osas teenustes, ainuõigus teenuse osutamiseks on meil veel ainult lihtkirja teenusele, ülejäänus osas toimub juba täna konkurents. Praegu tuleb teha otsused, mis on minevikus jäänud tegemata. Igasugune hinnatõus on alati ebapopulaarne.
Peamine eesmärk tänasetele otsustele on ikkagi see, et teenuse osutamiseks tehtavad kulud on kaetud.
Kuidas inimesed oma kirjad kätte saavad pärast postimonopoli lõppu?
Sama moodi nagu täna - postkastist.
Kui palju siis kodumaine ja välismaine kiri maksma hakkab?
Hea lugeja mõtleb kindlasti margi (postimakse vahend) hinda. Lihtkirja margi hind on täna 5.50, lihtkirja (kuni 50 g) margi hind välisriikidesesse sõltuvalt tsoonist ning edastamise viisit, näiteks Soome maapostiga 8 krooni, lennupostiga 9 krooni, USA-sse 13.50. Milline hind hakkab tulevikus olema, sõltub paljudest asjaoludest: milliseks kujunevad kulud, s.h. vastuvõtva maa postitariifid jms.
Kes pärast monopoliaja lõppu hakkab maal ajalehti vedama?
Me loodame, et Eesti Post. Kõik sõltub konkurentsist.
Kui palju on Eesti Postil veel FIE-dest kirjakandjaid?
270
Miks kukkus läbi postipangale uue partnerpanga otsimise konkurss?
Riigihange toimus eelmise aasta suvel. Praegune juhatus on ameti alates eelmise aasta lõpust. Meile teadaolevalt ei kukkunud see läbi. Postipank on siiani populaarne.
Miks postipangas on teenused tapvalt kallid?
Hea küsija, ei saa päriselt aru sellest küsimusest. Osa postipanga teenuseid on odavamad kui pangakontoris ning mõni teenus on tasuta (mida pangakontoris iial ei saaks).
Ehk mõtles küsija mõnda päris panka?
Kui oleks olnud vaba konkurss postipanga partneri kohale, siis oleks ilmselt teenustasud ka väiksemad?
Riigihange oli kõigile avatud. Kes tingimustele vastasid, said sellel osaleda.
Miks kirjad ja ajalehed nii hilja tulevad?
Hea küsija, palun täpsustage oma asukohta. Ajalehti (-ajakirju) veavad laiali ka teised ettevõtted. Kindlasti võib esineda probleeme ka meie ettevõttes. EP suund on alustada varajast kojukannet järgmise aasta esimesel poolel alguses Tallinnas ja selle lähiümbruses. Vt. ka teise küsimuse vastust: meil on väljaandjatega täna lepingud, kus on kirjas , mis ajaks peavad lehed olema koju kantud.
Kui palju firma sellega teenib, et kirjakandjad tellimata reklaami inimeste postkasti topivad?
Postkasti võivad reklaami panna erinevad ettevõtted s.h. ka Eesti Post, see tegevus on täna vabaturg. Seetõttu ei saa kindlasti väita, et iga aadressita reklaam on Teie posti toodud Eesti Posti poolt. Reklaami kojuveo osakaal kogukäibesse ei ole suur.
Miks suur riigifirma hävitab igal aastal mõttetult loodusväärtusi, kui levitab rämpsposti?
EP ei tegele lageraitega ega kaitsealadele pilvelõhkujate ehitamisega. Me oleme postiteenust pakkuv firma. Vaadake ka palun eelmise küsimuse vastust.
Kui palju Eesti Posti juhid teenivad ja kui palju kirjakandjad? Miks see vahe nii suur on?
Eesti Posti juhid teenivad täna riigi äriühingute juhtkondade seas ühe kõige väiksema palga. Kuid kirjakandjate palk peab 2009-ndaks aastaks olema üle oma valdkonna keskmise.
Millal meil kirjakandjad otsa lõppevad, sest ükski inimene ei taha seda tööd enam teha?
Kirjakandja amet on kunagi olnud populaarne ning loodame , et muutub taas selleks. Väide, et ükski inimene ei taha seda tööd teha, on ilmselgelt kirjakandja väärtust halvustav. EP-s on täna tööl väga tublid kirjakandjad.
Kas Eesti Postil ei ole kavas juurutada sellist praktikat, mille kohaselt võib isik välja saadetava kirja panna oma postkasti, kust siis postiljon selle kaasa võtab - analoogiliselt US Postal Service`ga?
Siin on mitmeid väga mõjusaid probleeme, mis ei sõltu otseselt EP-st. Olete kindlasti näinud, milline näeb välja postkast USA-s, kuhu mahub vabalt sisse inimese käsi.
Küsimus on siin ka meie tänases ühiskonnas ehk kas suudetakse sellisel juhul tagada kirjade turvaline kohaletoimetamine või nad satuvad enne persoonide kätte, kes haiglasest huvist või siis pahatahtlikkusest kasutavad seda ära.
Mille poolest on Eesti Post parem Läti Postit? (Kui selline asi ikka olemas on...)
Mõned näitajad 2006 aasta kohta miljonites kroonides
Eesti Post: käive 793 , kahjum -20; Läti Post: käive 950, kahjum -108; Leedu Post: käive 828, kahjum -38. Kindlasti ei halvusta me oma naabreid ega ka ettevõtteid kes on sellel turul.
Miks ei suuda Eesti Post konkureerida Expresspostiga suurlinnades, kus peaks olema magusam turg? Te teete ju linnades niigi kirjade kojukannet ehk teil peaks olema selga konkurentsieelis?
Eesti Post peab täna kinnitama ajalehtede kojukande hinnad Sideametis ning need peavad olema ühetaolised üle riigi, Express Postil on võimalik oma hindu paindlikumalt kujundada.
Siin on olukord, millele on ka enne tähelepanu juhitud. Eesti Post peab pakkuma teenust seal, kus teised seda ei pea kasulikuks.
Kas suurlinnade lehekande ülevõtmine annaks teile võimaluse alandada oma teenuse hinda?
Jah, me eeldame seda.
Tartust Tallinna läheb kiri 1-2 päevaga, Tartust Tartusse läheb kiri tihti 5-7 päeva. Oskate kommenteerida?
Küsimus on kahtsusväärne, kuid arvame, et tegemist võib olla üksikjuhtumiga. Alati jälgige, et kirjal oleks peal adressadi õiged andmed, kiiruse väga oluline osa on õige postiindeks.
Mulle on jäänud mulje, et Eesti Posti maine ei ole ühiskonnas eriti kõrge, peetakse mingiks nõukaaegseks süsteemiks? Kuidas kavatsete mainet tõsta?
Jah, Teie märkus on õige. Sellega tegeldakse, kuid protsessid võtavad aega. Loodame, et järgnevatel aastatel on see oluliselt kõrgem.
Miks peaksid eestimaalased postituru avanedes Eesti Posti teenuseid eelistama?
Eestimaalsed on alati eelistanud kvaliteeti nimele. Ettevõtte tänased tegevused on suunatud sellele, et olla jätkusuutlikud. Jätkusuutlikkus tähendad seda, et ettevõtte poolt pakutavaid teenuseid ostetakse ning nad on hinna-kvaliteedi suhtes konkurentsivõimelised.
Teades, et internet teeb oma võidukäiku, inimesed saadavad e-maile ja loevad lehti netist, siis tundub, et lähiaastail peaks oluliselt vähenema vajadus kirjakandjate ja postisorteerijate järele. Kas Eesti Post on analüüsinud, kui palju tavapostitöötajaid näiteks viie aasta pärast teie firmas vähem töötab? Kas on oodata suuremat koondamist?
Nii meie kui ka teiste riikide kogemus on näidanud, et kirjade arv väheneb aasta-aastalt, kuid see langus ei ole nii suur, et kirjateenuse üldse ära lõpeb. Samas on siin ka arenguruumi. Paar aastat tagasi oli aadressiga postisaadiste arv Eestis ühe inimese kohat keskmiselt 54, meie arenenud lähinaabritel üle 300 ühiku.
Eesti Posti personalist on kiirete juhtkonnavahetustega käinud torm üle.
Tulemus on see, et spetsialistid on asendatud kõrgelt haritud baleriinide ja kunstnikega. Spetsialiste juhtkonnas ega allpool enam pole.
Kuidas arvate töö tulemuslikuks muuta sellise personaliga?
Eesti Post ei ole kultuuriasutus, balletti ja ooperit meie teenuste nimekirjas ei ole. Iga inimene on ettevõttele väärtus.
Milline on juhatuse nägemus postimuuseumi lähemast ja kaugemast tulevikust?
Oleme kohtunud kultuuriministeerimi kõrgete ametnikega ning postimuusemi tulevikust ka vestelnud. Täna on vara veel spekuleerida erinevate sammude üle. Postimuuseum jääb kindlasti Eesti muuseumimaastikule.
Kas kirjad välismaale ja sealt siia jõuavad nüüd kohale ilma vahepeal võõraste poolt avamata? Mõned kirjad aastaid (aastakümneid) tagasi olid lausa robustselt ja lohakalt uuesti kleebitud. Niisuguseid kogemusi on ilmselt paljudel, kellel mujal maailmas kirjasõpru!?
Väidetavalt oli eelmise riigikorra ajal oli Toompuiesteel asunud postitöötlemisekeskuses üks korrus, kust käisid läbi välismaalt tulnud kirjad ning kus töötasid "väga usaldusväärsed isikud". Riigikord on muutnud , Eesti Postis täna selline tegevus ja osakond puuduvad, kunagised "usaldusväärsed isikud" siit ettevõttes minema putkanud.
Miks postiljonid ei pane postkastikaant kinni pärast kohaletoimetatu kasti panemist? Või siis torgatakse leht/mingi kataloog lihtsalt kokkumurtult postkastikaane vahele lipendama. Kaks korda olen viimase poole aasta jooksul leidnud postiteatise majanurga juurest maast, kuna see oli pandud (ilmselt) postkasti kaane vahele, kust tuul selle minema lennutas. Kuidas seletate?
Hea lugejad, siinkohal palume Teil üle vaadataka ka oma postkasti olukord ning selle sissepaneku ava suurus. Minul (Ahti) oli kunagi sama probleem ning kurjustasin enne EP-sse tööletulekut selle üle. Lahendus - vahetasin postkasti suurema avaga kasti vastu. Kuid loomulikult palume selliste asjade eest, mis on Eesti Posti töötaja süül toimunud, vabandust.
Lp Eesti Post, miks Soomest PRIORITY-kirjana saadetud ("3-4 tööpäeva") ja Jyväskylä Postimajas üle möödetud kiri jõuab Tartus adressaadini alles nädal hiljem (5 tööpäeva + nädalavahetus) ja MAKSIKIRJA teatega (millele tuli Postimajja ise järele minna)???
Tegemist on juhtumiga, mille edastame vastavale üksusele. Hetkel jääme vastuse võlgu.
Miks Eesti Postil puudub leping välismaiste postifirmadega kojukannete osas? USA'st teele saadetud paki eest on tasutud kõrgem hind, et pakk toodaks mulle "uksest ukseni". Ikkagi pean järjepanu pakile ise postkontori järele sõitma.
Eesti Post on rahvusvahelise postiliidu liige ning me suhtleme kõikide riikidega üle maailma. Iga riik teostab postiteenust siseriiklikult väljakujunenud standarditele. Samas on võimalik ka saadetis endale koju tellida - see on aga eraldi teenus.
Suur tänu, et leidsite aega Postimees.ee lugejate küsimustele vastata.
Juhatus tänab kogu Eesti Posti nimel põhjaliku huvi eest meie tegemistesse. Oleme täheldanud, et Eesti Posti vast üks suuri probleeme on olnud see, et ta on endast rääkinud ja tutvustanud oma tegemisin suhteliselt vähe. Seetõttu on ka avalikkuse silmis meie maine kui suhteliselt suletud ja vanamoodne ettevõte (mida ta kindlasti ei ole). Täname siinkohal Postimeest võimaluse eest vastata küsimustele ning rääkida oma seisukohtadest.
Jõudu ja jaksu ka Postimehe ajakirjanikele.
Hea lugeja, kas (P)postimees on täna juba Teie kirjakasti külastanud?
|
