|
«Kuna kütuse hind Eesti jaeturul on otseses sõltuvuses maailmaturul
toimuvast, siis on tekkimas märkimisväärne surve jaehindade tõusu suunas,» ütles
Moppel Postimees.ee’le naftahinna tõusu kommenteerides.
Lisaks maailmaturul toimuvale avaldab Eestis kütusehindadele mõju ka Mazeikiu
tehase peatamine remondiks ja jätkuvad raskused tarnetega Venemaalt, märkis
ta.
«Nagu sügishooajale tavapärane, võib ka nüüd diislikütuse hind tõusta
bensiinist kõrgemale,» lisas Moppel, jättes samas täpsustamata, kui suureks
hinnatõus kujuneda võib.
Nafta hind tõusis tänahommikuse kauplemise käigus Aasia turgudel uuele
rekordkõrgusele, makstes juba üle 81 USA dollari barreli eest.
Moppeli sõnul on hinnatõusu taga mitmete ebasoodsate asjaolude
kokkulangemine.
«Esiteks naftaturul toimuv, kus hinnad tõusevad tänu vähenevatele laovarudele
ja eelseisvale talvehooajale, kus tarbimine põhjapoolkeral saavutab maksimumi,»
selgitas ta.
Moppel märkis, et hinnatõusu ei suutnud pidurdada ka OPECi eelmise nädala
otsus tootmismahu suurendamise kohta, kuna selles ei nähta mitte reaalset
tootmise kasvu, vaid pigem ametliku tootmiskvoodi vastavusse viimist tegeliku
tootmismahuga.
Teiseks kergitab hinda rahaturul toimuv, kus fondid paigutavad aktiivselt
suuri summasid aktsiaturgudelt nafta tulevikutehingutesse, nähes seal kõrgemat
tootlust.
Alates selle aasta algusest on nafta hind tõusnud kolmandiku võrra. 1999.
aastal maksis nafta 11 USA dollarit barreli eest.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee |
