Läänemaa haiglal pole laste ravimiseks enam raha
16.06.2008 00:01
Kristi Leppik, Postimees
Eelmisel nädalal saadeti Haapsalus Läänemaa haiglas viibinud lapsed
koju või Tallinna ravile, sest haiglal ei ole laste ravimiseks enam
raha. |
| |
|
 |
Haapsalus elav kolme lapse ema Lydia Kalda, pildil koos kümnekuuse tütre Mariiga, tunnistas, et läheb haige lapsega otse haiglasse, sest sealt saab abi kiiremini kui perearstilt.
Foto: Urmas Lauri / Lääne Elu |
|
|
|
|
Haigla peaarsti asetäitja Kai Tennisbergi sõnul on haigla juba mõnda aega rahamuredes vaevelnud ja võimalusel lapsi Tallinna ravile saatnud. «Nüüd on aga raha otsas ja enam lapsi haiglas hoida ei saa,» nentis ta.
Otsas on ka alles kahe nädala pärast lõppevaks teiseks kvartaliks ette nähtud raha. Ning eelmises kvartalis jäi haiglal 150 000 krooni eest arveid tasumata.
Tennisbergi sõnul peitub rahapuuduse põhjus selles, et lastearstid teevad oma tööd piltlikult öeldes liiga hästi. Selle asemel et pöörduda perearsti poole, otsivad lapsevanemad abi otse lastearstidelt, kes neile ka vastu tulevad. «Aga seda ei saa ju arstidele ette heita,» ütles Tennisberg.
Haiglast saab kiiremini abi
Haapsalus elav kolme lapse ema Lydia Kalda kuulis haigla rahamurest arstilt ja õdedelt, kui oma kolmeaastase poja Markus Rafaeli ja kümnekuuse tütre Mariiga ülemöödunud nädalal haiglas viibis. Siis olid voodid veel lapsi täis, ent eelmisel nädalal saadeti tervemad kodusele ravile ja endiselt haiglaravi vajavad suunati Tallinna lastehaiglasse.
Kalda sõnul valitsevat haiglas lastearstide ja õdede seas masendus. «Nad üritasid küll naeratada, ent mure oli neile lausa näkku kirjutatud,» ütles Kalda. Samuti rääkis ta, kuidas arstid kurtsid, et saavad iga haiglasse võetud lapse pärast pahandada.
Kui murelik ema arsti käest küsis, mis oleks saanud, kui ta ei oleks Markus Rafaeliga arsti juurde tulnud, vastas arst, et tõenäoliselt oleks haigus lõppenud neerukahjustusega.
Kalda kinnitas peaarsti asetäitja väidet, et pöördub parema meelega otse lastearsti, mitte perearsti poole, ehkki ema perearsti kabinetis töötab ka lastearst. «Aga lastearst on seal tööl kõigest kaks korda nädalas ja kui mu laps haigeks jääb, lähen ju ikka haiglasse,» selgitas Kalda.
Haigla lastearst Alge Vare ei saa aru, miks ei tohi lapsi ravida, kui on olemas arst ja voodikoht.
«Laps peaks ravi saama ikka seal, kus ta parajasti on, ja ega need Tallinna haiglad ka kummist ole,» rääkis Vare, kelle sõnul saadetigi hiljuti üks kuuekuune laps Tallinnast Haapsallu tagasi.
Suvisel ajal teeb haigla olukorra veel keerulisemaks asjaolu, et koolilapsed veedavad Läänemaal suvevaheaega, nii et haiglasse satuvad ka mujalt pärit lapsed.
«Ma olen väsinud,» tunnistas Vare. «Arst ei pea ju raha peale mõtlema, kui patsienti ravib. Kuidas ma saan niimoodi last vaadata, et kas nüüd on raha teda ravida või ei ole.»
Lapsed ravita ei jää
Haigla peaarsti Tõnis Siiri kinnitusel saavad haiged lapsed ravita keegi ei jää. «Aga näiteks pikaajalisteks uuringuteks me praegu lapsi haiglasse võtta tõesti ei saa,» ütles ta.
Siiri sõnul muretsetakse praegu rohkem kui asi väärt. «Eks me pea oma rahaasjad üle vaatama,» leidis ta.
Olukorra ühe võimaliku lahendusena pakkusid nii Siir kui Tenniseberg, et võimaluse korral tuleks lapsi kodus ravida. Ka oleks võimalik lapsi päeval haiglas hoida ja ööseks koju saata. «Isegi kui laps peab tilguti all olema, võib teda kodus ravida,» tõi Tennisberg näite.
Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul Läänemaa haigla rahahädas süüdi haigla juhid. Danilov märkis, et kui Läänemaal on tuhande lapse kohta 116 ravijuhtu, siis näiteks Põlvamaal 64 ja Saaremaal ainult 52. «Tahaks päris teada, kuidas nende piirkonnas poole rohkem haigeid lapsi on,» imestas Danilov.
Danilovi sõnul tuleks Läänemaal kasutada rohkem perearstide abi ja ambulatoorset ravi, mitte lapsi kergekäeliselt haiglaravile võtta. Ta selgitas, et haigekassa eesmärk ei ole maksta nende laste ravi eest, kes on haiglasse võetud sotsiaalsetel põhjustel. «Näiteks kui lapsel ei ole kuhugi minna,» seletas Danilov. «Selle jaoks on teised asutused.» |
|
|
|
|
