Too

Tallinna ülikooli Rakvere kolledži alushariduse pedagoogide tänavusel lõpuaktusel istuvad pidulikes ridades 30 naist. Ja kolm meest. Jah, ka need mehed on tänaseks diplomeeritud lasteaednikud.

Kusjuures kaks sellest suurest seltskonnast lõpetasid kõrgkooli cum laude. Need kaks olid just nimelt mehed - Kimmo Laande ning Aivar Koger, kirjutab Virumaa Teataja.

VIIMASED KOMMENTAARID objektiiv Lasteaednikele muidugi  jõudu ja head  vastupidamist  mudilaste  kantseldamisel! objektiiv to Lontrus Nähes  nelja kommentaari  mõtlesin endamisi, et  vähemalt 1 neist on  tõenäoliselt  pedofii... Teised kommentaarid

Mis paneb aga A-kategooria minööri ja kaprali auastmega mehe, kes õppinud politseikoolis, käinud rahuvalvekursustel ja teeninud leiba meremehena, õppima kolm aastat pedagoogikat?

Kimmo Laande (28) kostab selle peale, et «inimene võiks end pidevalt täiendada, muidu tekib seisak». Ja mis puutub valdavalt naiste ametiks peetud lasteaedniku eriala valimisse, siis leiab noor mees, et iga pereisa võiks teada, kuidas lapsi kasvatada.

Olla nagu isa

Sellega, et lapsed vajavad ka meeskasvatajaid, on värsked pedagoogid päri. Et paljud lapsed tunnevad isast puudust, koges Kimmo Laande oma lasteaiapraktikate ajal. Lapsed hüüdsid teda mitte ainult kasvatajaks, õpetajaks, onu Kimmoks, vaid ka issiks.

«Tänapäeval käivad isad tihti kodudest kaugel tööl - vahel on ära isegi nädalaid ja kuid. Sel ajal peavad emad kodus lapsi kasvatama, kuid nad jäävad ilma isaarmastusest ja tähelepanust, samuti turvatundest,» lisab Kimmo.

Laande. «Lapsed hoiavad sinu lähedusse ja tahavad ronida sülle, kukile. Tunnevad puudust kehakontaktist, mis väljendub kas siis käest kinni hoidmises või ühtelugu sinu kallistamises. Mu naiskolleegid ja ma ise oleme pannud tähele, et lapsed kuulavad meest paremini kui naisõpetajaid. Eriti ootavad nad, et nendega tegeletaks, seda soovivad nii poisid kui tüdrukud.»

Praegu käib Kimmo Laande vabatahtlikuna abis Karksi-Nuia lasteaias, kus töötab ka tema abikaasa, tulevikus plaanib mees pedagoogikat edasi õppida ja sel erialal töötada.

Hakkas meeldima

Saksa keele õpetajana töötanud Aivar Koger (34) ütleb, et lasteaeda sattus ta täiesti juhuslikult. Nimelt otsustas mees õpetajatöölt ära tulla ja midagi muud ette võtta. Viis aastat tagasi oli Võrumaal Obinitsa lasteaias just kasvatajat vaja, ja et temal oli tulnud palju oma kahe õe nelja poega hoida, otsustaski uut ametit proovida.

«Eks algul olid lapsevanemad üllatunud, sest meeskasvataja oli midagi enneolematut. Aga see oli pigem positiivne üllatus,» räägib Aivar Koger.

Töö lastega talle meeldis, pealegi pärisid sõbrad iga sügise lähenedes, millal Aivar ometi alushariduse pedagoogi eriala õppima läheb, ja nii otsustaski ta viimaks Rakvere kooli kasuks.

«Lasteaias on kõik päevad väga erinevad, kunagi ei tea, mida lapsed sinult küsivad, on palju põnevust. Mudilased panevad sind ootamatutesse olukordadesse ja see hoiab värskena,» teab Aivar Koger.

Erilisema kogemuse lasteaednikuna sai mees hiljuti ühe neljaaastase tüdrukutirtsuga, kes oli väga tagasihoidlik ja arg. Aivar julgustas tüdrukukest igati tervelt pool aastat. Ja ühel päeval, kui ta õhtusesse vahetusse tööle tuli ajal, mil lapsed õues mängisid, märkas tirts teda esimesena ning jooksis rõõmsalt vastu.

«See oli suur üllatus, sest varem ei olnud ta julgenud seda kunagi teha. Läbimurre oli sellega saavutatud,» rõõmustab Aivar Koger.

Jaanus Uustalu (35) on 13 aastat töötanud Porkuni koolis erivajadustega lastega. Ütleb, et töö kõrvalt oli raske õppida, kuid oma valikut ta ei kahetse. Mees kandideerib praegu kahte lasteaaeda ja ootab tulemusi.

Kui ta Tamsalu lasteaias praktikal oli, pidanud laste vanemad teda esialgu üheks lapsevanemaks. Mudilased võtnud aga ruttu omaks. «Lapsed tahavad palju mängida, vaid paar poissi ütlesid mulle, et nemad mängivad kodus isaga,» räägib Jaanus Uustalu, kes tundis lasteaias sageli, et on lastele nagu teine isa.

Kasvatuslikke nõuandeid värsketelt meespedagoogidelt:

Alati tasub lapse jutt lõpuni kuulata.

Kui tekib konflikt, siis jää rahulikuks ja ära mine endast välja.

Oluline, et õpetaja oleks isikupärane ja arvestaks lapse individuaalsusega.

Lastele meeldib väga ise asju avastada ja uurida ehk nagu ütleb Jaapani vanasõna: «Meister ei õpeta, vaid loob õpetliku olukorra!» On oluline, et täiskasvanu looks lapsele keskkonna, kus tal on võimalik ise uurida, avastada, teada saada kõigest sellest, mis meid ümbritseb.

Just kogemused ning elamused viivad lapse aktiivse õppimiseni:

Mida laps kuuleb - selle ta unustab.

Mida laps näeb - seda ta mäletab.

Mida laps kogeb - seda ta oskab.