Personaliotsingufirma Fontes inimeste ja organisatsioonikonsultatsioonide ärisuuna juht ja Eesti Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse liige Piret Jamnes selgitas, et karjäärinõustajaid on mitut tüüpi. Ühed neist töötavad noortega, aidates neil õppida ennast paremini tundma, teavitades neid võimalustest ja aidates neil nende vahel valida. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | oss
olin paras "parm"peale pohmelli järgselt sain ilmutuse,karjääri nõustamise,oled valel teel sa patune...
Njha
Eks see ole nii ja naa. Nt minule ütles põhikooli lõpus nn karjäärinõustaja(tegel ikuses koolipsühhol...
|
|
«Tänapäeval tuleb infot uksest ja aknast ja noorel võib olla raske iseseisvalt välja mõelda, mida ta tahab teha ja mida valida. Karjäärinõustaja abiga jõuab ta paari alternatiivini, mille vahel valida,» ütles Jamnes.Mitut sorti nõustajaid Teine rühm karjäärinõustajaid tegeleb töötutega või tööd otsivate inimestega. Neilgi aitavad nõustajad endas paremini selgusele jõuda, ent sellistes olukordades, kus inimesel on vaja kiiresti töö leida, on nõustajad rohkem suunatud praktiliste lahenduste leidmisele. On ka karjäärinõustajad, kes tegelevad erivajadustega ehk puuetega inimestega, aidates neil leida võimalusi ja enda jaoks väljundi ning andes neile enesekindlust ja endaga toime tulemise oskust. Noorte ja töötute karjäärinõustamine on tasuta. Lõpuks on karjäärinõustajad, kes tegelevad töötavate täiskasvanud inimestega. Jamnese sõnul leiavad tee karjäärinõustaja juurde enamasti inimesed, kelle on sinna suunanud tööandjad. «Kui inimesel kaob motivatsioon, antakse talle võimalus rääkida karjäärinõustajaga, et ta jõuaks endas selgusele, mis talle meeldib, millised on ta võimalused jne,» ütles ta. Et oma töötajaid saadetakse aina rohkem karjäärinõustaja juurde, näitab Jamnese sõnul, et firmad on muutunud palju töötajasõbralikumaks. «Kui inimene tuleb karjäärinõustaja juurde, ei peeta seda enam reeturlikuks, et näed, ta tahab ära minna, ta otsib uut kohta. Nõustamist võetakse enesearenduse osana,» ütles Jamnes. Ta selgitas, et karjäärinõustamise lõpp võib küll olla see, et inimene otsustab töökohta vahetada, kuid see ei pruugi sugugi nii olla. Nõustaja kui psühholoog Võib ka juhtuda hoopis vastupidi, et inimene hakkab oma tööandjat veelgi rohkem väärtustama, kui ta on saanud selgeks oma soovid ja vajadused ning töö plussid ja miinused. Karjäärinõustaja juurde minnes üritab see Jamnese sõnul esmalt aru saada, kuidas inimene on siiani oma karjääri planeerinud ning kuidas ta näeb oma praegust olukorda. Nõustaja uurib, millised on inimese varasemad kogemused ja mida ta tahaks teha, milline on tema omapära ja eesmärk, mida töö peaks talle pakkuma, millised on tema väärtused ja ootused jne. Jamnese sõnul on karjäärinõustaja justkui psühholoog, kes aitab inimesel endal asjas selgusele jõuda ega ütle ette, kuidas peaks toimima. Karjäärinõustaja juures võib kõik selgeks saada ühe korraga, kuid sasipuntra lahtiharutamiseks võib kuluda ka pool aastat. Nõustamise üks kord maksab paari tuhande krooni ringis. Tallinlanna Karini kogemus «Käisin karjäärinõustaja juures sel kevadel neli korda. Nõustaja juurde suunas mind tööandja. Mul on eelmise aasta lõpust uus otsene juht. Kevad oli hästi pingeline, kuna mitu projekti kuhjus kokku ja tulemas oli arenguvestlus ning ta soovitaski enne karjäärinõustaja juures käia. Olin nõus tulema, kuna pinge oli tõesti suur, palju tööd korraga ja juht ka veel uus. Eelmise juhi tööstiil oli teistsugune ja ilmselt minu vana tööstiil ei sobinud uuele juhile. Meil küll ei tekkinud vastuolusid, ent ta ütles, et tunneb, justkui ma ei tahaks selles firmas enam töötada. Võib-olla mingil määral mu käitumine ka väljendas seda ja tal võis mõnes mõttes ka õigus olla, sest pingeolukorras hakkad mõtlema, et kas see on ikka õige, mida teed. Ja seetõttu tahtiski juht, et nõustaja aitaks mul selgeks mõelda, mida tahan. Nõustaja juures toimusid vestlused ja mulle anti ka koduseid töid, näiteks pidin mõtlema, mis mulle mu töö juures meeldib, millised on töö plussid ja miinused, pidin mõtlema läbi plaanid üheks aastaks ja panema kirja 20 asja, mida mulle meeldib enim teha. Sain nõustamisest palju kasu, sest olin stressis ja mul ei olnud inimest, kellele oma muresid rääkida. Nõustaja kuulas mind erapooletult ära ja aitas asja teise nurga alt vaadata ning mul endas selgusele jõuda. Ma muutusin palju positiivsemaks, sain pingest lahti. Nõustaja juurde tulles olin oma tööandja suhtes pigem negatiivselt meelestatud, sest pingeolukorras tunned, et kõik ei laabu nii, nagu tahad. Aga kui töö plussid ja miinused kirja panin, sain aru, et plusse on rohkem.» Siinkirjutaja ei soovinud oma täisnime ajalehes avaldada – toim. |
