Tervis

Tuleva aasta kavandatavas riigieelarves jagatakse sotsiaalkaitsele – näiteks HIV-positiivsete raviks ja puudega inimeste toetamiseks – märkimisväärselt vähem raha, kui on vaja nende valdkondade normaalseks toimimiseks.

Erilist muret valmistavad ministeeriumile puudega laste ja täiskasvanute toetused, lastekodulapsed, aga samuti HIV-positiivsete ravi, haiglavõrgu investeeringud ja kiirabi - näiteks HI-viiruse ja aidsi ravimite ostuks küsis sotsiaalministeerium 146,3 miljonit krooni, rahandusministeerium pakkus kõigest 21 miljonit, kirjutab Eesti Päevaleht.

VIIMASED KOMMENTAARID tõepoolest, eelmise valitsuse  ajal,kui Sõerd oli  rahandusboss,tehti  veel liaeelarveid ja  ponud poole aasta  pealt... NooYah Õhuke riik - kas mitte  Maripuu valimsitel ei  rääkinud kui hea see  on, et inimesele jääb  maksuvabal r... Teised kommentaarid

Kui uus valitsusliit on palju rääkinud laste toetamisest, siis puudega laste toetused on jäämas väga kasinaks - laste rehabilitatsiooni ja tugiteenuste jaoks on praegu puudu üle 22 miljoni krooni, lisaks on ohustatud ka praegu veel terved lapsed, kes ei pruugi saada vajalikku kaitset, kuna ka vaktsiinide jaoks saadi küsitud 34,3 miljoni asemel vaid 21 miljonit ehk sama palju kui eelmisel aastal, hinnakasv tuleneb aga sellest, et vaktsiinihinnad on tõusnud, lapsi on rohkem ja  kasutusele on võetud liitvaktsiinid.

Lastekodulapsed vajavad tuleval aastal 80,7 miljonit krooni rohkem kui tänavu, kuid neilegi pakutakse sama palju kui mullu, samas jääb lisarahata täitmata 2008. aasta hoolekandeasutuste töötajate palgakokkulepe, samuti ei saa töötajate arvu viia vastavusse teenuse standardiga ega saa osutada puuetega laste lapsehoiuteenust.

Kiirabil jääb puudu 145 miljonit, mis tähendab, et kiirabiarstide ja õdedega sõlmitav palgakokkulepe jääb täitmata ning kiirabipersonal võib töölt lahkuda - kiirabitöötajatele lubati, et nende palk tõuseb samale tasemele teiste meditsiinitöötajatega.

Haiglavõrgu kordategemist on riik aastaid edasi lükanud ja tuleval aastal lubati lõpuks asi käsile võtta, samas kui praeguses eelarvekavas küsiti haiglatele 513,5 miljonit krooni, ei eraldata raha selleks üldse.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Siku selgitusel kasvas sotsiaalministeeriumi eelarve isegi palju – 21 protsenti – ning sotsiaalministeeriumil tuleb lihtsalt oma valitsemisalas valikuid teha ning raha antud piirsummas vastavalt ära jagada, sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa täpsustas samas, et 21-protsendilisest kasvust moodustavad 93 protsenti summad, mis lähevad riigikogus vastuvõetud seaduste täitmiseks – suurema osa ministeeriumi eelarvest neelavad enda alla kasvavad pensionid, ravikindlustus ja vanemahüvitis, jättes väga vähe raha millekski muuks, kusjuures pikenev vanemahüvitis üksi läheb järgmisel aastal maksma üle ühe miljardi krooni.

Toimetas Alo Raun, PM online