|
Küsib kirjamees Sulev Kool,
vastused Internetist
Ühel hommikul juhtus sihuke lugu, et läheme koer Liisuga värsket õhku
võtma ja ole lahke, rästik teel ees.
See oli nende aiamaade vahel, mis Kundas Kasemäest Rakvere poole jäävad.
Me Liisuga mõtlesime veel, et läheks sambamäe otsa, sest seal on mõnus üle
lageda tuult nuusutada ja Kunda-eelsete avaruste mõõtmatusest mõnu tunda.
See minemise rõõm sai kahjuks otsa, ning õnn, et Liisuke paar sammu maha
jäi. Pooleldi linna-, peale selle veel killuke korterikoer – mis tema ussikesest
teab või arvab.
Aga mina julgen arvata, et oleks kasulik teada, mis siis sünnib, kui
astuda maole peale või juhtub peni pistma nina sinna, kus parajasti too
haralikeel siugleb.
Kuidas olla ussiga?
Kui plaanis on metsa minna, siis tasub säärsaapad jalga tõmmata, et end
võimaliku rästikuhammustuse eest kaitsta. Rästikut kohates on mõttekas
rahulikult mõned sammud taganeda, andes sel ajal rästikule võimalus põgeneda,
sest tegelikult ta pelgab inimest ja poeb hea meelega peitu. Kui aga talle peale
astuda, siis ta salvab enesekaitseks.
See rästik, mida viimati sõbraga nägime, oli hoopis teistsugune kui too
varakevadine seal sambamäel. Kevadine säras kui jõuluehe, sakid sinakasrohelisel
seljal paistsid versta kaugusele. Tundub, et vist sai äsja oma vanast kestast
lahti.
Aga see, keda nüüd nägime, oli kuivanud pori karva pruun, ei paistnud
eriliselt silma. Justkui kaitseliitlane metsas.
Pööras pea mu poole, kaes tuhmil pilgul otsa ... ja mul oli kiire minek
tagasi, sõbra juurde. Kusjuures sõber veel ketist valla.
Õnneks läks see värk – kõigile kolmele.
Siit võib igasugu filosoofiat välja imeda. Kas või seda, et ega
pronksikarva elukas pruugi alati olla kui tuim sõdur, keda aga nihuta, kuhu
vaja.
Looduses, tundub mulle, on tarvis silmad veel rohkem valla ajada, kui
selles nõnnanimetatud ühiskonnas.
Teadagi tore, kui end õnnetusest kaugel hoiad, ohtu varakult ehk siis
eemalt näed.
Aga mis teha siis, kui asi juba räbal, sutsakas käes? Kust leida
rohtu, mis surmasuust päästaks? Kas on miskit seerumit rästikuhammustuse
vastu?
Hammustuse puhul tunneb inimene esialgu nõrka valusat pistet. Peatselt valu
tugevneb ja hammustuskoha ümbruses tekib turse, mis levib kaugemalegi.
Üldnähtudest võivad esineda nõrkus, peavalu, uimasus, peapööritus, iiveldus,
oksendamine, raskematel juhtudel ka krambid.
Maohammustuse puhul tuleb vältida kõike, mis kiirendab vereringet: kannatanul
ei tohi lasta käia ega joosta, ei tohi talle anda alkohoolseid jooke, mille
toimel veresooned laienevad, soodustades sellega mürgi levimist organismi.
Pealegi fikseerub mürk alkoholi toimel närvikoes ja ka maomürgivastasest
raviseerumist on siis vähe abi.
Rästikult hammustada saanu peab jääma lamama, sest liigutused viivad mürgi
kiiresti üle keha laiali. Vigasaanud jäse on soovitatav lahastada, et vältida
selle liigutamise võimalust, aga teha seda nii, et lahas hammustuse kohas sisse
ei sooni. Kannatanule tuleb anda rohkesti juua, et mürk neerude ja seedekulgla
kaudu kiiremini erituks. Lähimasse haiglasse arstiabi saamiseks tuleb ta
toimetada lamavas asendis, et vältida vererõhu võimalikust langusest tingitud
minestamist.
Rästiklaste mürgis sisalduvad ensüümid (proteaasid) põhjustavad veresoonte
valgukesta lagunemise ja rakkude hävimise. Valkude lagunemisel tekivad histamiin
ja bradükiniin, mille sattumine vereringesse omakorda põhjustab veresoonte järsu
laienemise, nende seinte läbilaskvuse suurenemise ja vererõhu languse. Teine
rästikumürgi ensüüm - hüaluronidaas- muudab sidekoe kohevaks, kiirendades
sellega mürgi levikut.
Eestis levinud rästiku hammustus on enamasti kergeloomuline. Raskemaid
seisundeid tuleb ette väikelastel ja neil, kellele on valesti antud esmaabi.
Oluline on ka psüühiline toime: hirm muudab kannatanu seisundi raskemaks.
Täiskasvanule on rästiku hammustus eluohtlik siis, kui ta on hammustada
saanud näo, pea või kaela piirkonda, kust mürk satub kiiresti suures koguses
peaajju, kusjuures neurotoksiinid põhjustavad elutähtsate närvikeskuste
halvatuse, samuti võivad tekkida ajukoes verevalumid. Jäsemesse hammustamine ei
ole tervele täiskasvanud inimesele tavaliselt eluohtlik, küll aga põhjustab
mõnenädalast töövõimetust, kui kannatanu ei saa õigeaegselt ravi.
Tundemärgid
• turse või verevalum hammustuse kohas;
• tuimus või torkimistunne mõnes kehaosas;
• üldine nõrkus, minestamine, krambid ja külmavärinad;
• iiveldustunne ja oksendamine;
• hingamisraskused.
Kannatanul tuleks:
* juua rohkesti vett, teed või piima, et mürk organismist eemaldada;
* hoida hammustada saanud jäset rindkerest (südamest) madalamal;
* liikuda võimalikult vähe, vältida käimist, kindlasti ei tohi joosta;
* üksi olles püüda ettevaatlikult liikudes jõuda lähima tee või elamuni;
* võimalikult kiiresti jõuda lähimasse haiglasse, et süstida vastumürki.
Mingil juhul ei tohi hammustada saanud jäsemele panna žgutti.
Salvata saanut tuleb transportida lamavas asendis ja talle ei tohi anda
alkohoolseid jooke - nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib organismis
kiiremini. Samuti ei tohi haavale teha sisselõiget ega verd välja imeda.
|
